Linnapreilid | Kas ja miks peaks koertega vahel ka linnas jalutuskäike tegema?
Kui tavaliselt on probleemiseks see, et tänapäeval elavad paljud koerad linnakära keskel ning aina vähem on omanikel aega neid loodusesse viia, siis Sandy ja Zoey puhul on asi pigem vastupidine. Me elame maal, keset metsa ja põlde. Igapäevased jalutusringid kulgevad looduse keskel ja tihti jagame jalutuskäiku mõne kitse või suursuguse sookurega, kes taamal koeri kriitilise pilguga hindab.
Igapäevaselt linnakeskkonnas elevate ja rihma otsas kõndivate koerte puhul on metsaskäigud väärtuslikud ja olulised. Nii nagu inimesi suunatakse terviseradadele liikuma, võiksid ka linnakoerad aeg-ajalt oma loomulikus keskkonnas lahtiselt joosta saada. Linnas elavatele koertele on jalutusringid kesklinnas loomulik osa nende päevast, kuid "maakoertel" on asi vastupidi.
Kuna Sandy ja Zoey jalutavad paljuski just looduses, siis minu jaoks on oluline teha nendega aeg-ajalt ka jalutuskäike stressirohkes linnakeskkonnas. Tänapäeva ühiskonnas on oluline, et koer oskaks inimeste ja teiste loomade keskel käituda ning õpiks ärrititega toime tulema. Omaniku vastutusrikkaks ülesandeks on õpetada koera sellises keskkonnas toime tulema, mistõttu võtame mõnikord suuna hoopis linnatänavatele. Kindlasti eelistaksid koerad pigem metsas jalutamist, kuid meie elustiili juures päris nii ei saa.
Olenemata sellest, et meie igapäevaelu möödub enamjaolt siiski Tallinnas, põhiliselt kontori, toidupoe ja spordiklubi vahel liigeldes, ei satu Tallinna tänavatele ja kaunisse vanalinna ilma autota just väga tihti. Seetõttu on vahel värskendav ühendada meeldiv kasulikuga ja koertega jalutades Tallinna ilu nautida. Nii oli plaanis ka möödunud kolmapäeval, kui läksime koos koertega äsjavalminud Balti Jaama turgu ja selle ümbruskonda uudistama, jalutasime Põhja-Tallinnas ja maandusime lõpuks Telliskivi loomelinnaku kohvikusse, kuhu hästi käituvad koerad igati teretulnud on.
Koerad said umbkaudu kolmetunnise õhtu vältel kogeda nii rahvarohke kohviku meeleolu ja pingeid, kärarikaste Tallinna tänavate melu, nad kohtusid turistidega ja kinnistasid rihmas jalutamise oskust. Loomulikult oli see neile parajalt väljakutsuv ja raske, mistõttu ei ole kindlasti hea idee koer alati kohvikusse kaasa tarida, kuid nad õppisid ja kogesid taas palju ja said hulganisti teistsuguseid emotsioone.
Need jalutuskäigud on väga erinevad sellest, mida me igapäevaselt teeme, mistõttu on need minu jaoks väga kõrge väärtusega just sellepärast, et koerad saavad jalutuskäigult täiesti teistsuguse kogemuse. Muuhulgas on need toredaks põhjuseks ka ise linnavõlusid nautida, väljas söömas käia ja õhtuhämaruses linnailu imetleda. Võib öelda, et jalutuskäigud linnatänavatel ongi pigem omaniku jaoks. Need on olulised, et õpetada koerale, kuidas erinevates situatsioonides toime tulla ning harjutada koeri linnakära ja pingega. Koerad eelistaksid linnakeskonna asemel iga kell rahulikku jalutuskäiku looduses, mistõttu tasub alati hoolikalt läbi mõelda, kuhu oma koer kaasa võtta. Millised on need kohad, kus saad tagada oma koera heaolu ja turvalisuse ning samal ajal end ka ise hästi tunda, sest kõigil peab ju tore olema. Nii et ära unusta ka jalutuskäike looduses!
