Kitsed muudavad oma kõnemaneeri vastavalt keskkonnale.

Uuringud on näidanud, et sarnaselt inimestele, võivad ka kitsed teise kitse kõnemaneeri omaks võtta. See on sõltuv keskkonnast, kaaslastest ja ajast, mil nad seal keskkonnas viibivad.

Hundid on monogaamsed loomad. Nad püsivad koos vaid ühe kindla kaaslasega.


Hundikari koosneb üldjuhul alfaisasest ja emasest ning nende järeltulijatest. Neil ei ole paaritumishooaja vältel kunagi mitut partnerit ja nad püsivad oma kaaslasele truud.

On olemas üht tüüpi millimallikas, kes on põhimõtteliselt surematu.


Reinkarnatsioon. See vees elav olend on võimeline tüvirakke kasutades replitseerima kudesid, mis põhimõtteliselt võimaldavad tal end taas luua ja sündida.

Pingviinidel on armas traditsioon väljavalitud kaaslane naiseks paluda.


Ka pingviinid on monogaamsed loomad ja valivad paaritumishooajaks vaid ühe kaaslase, kellele nad truuks jäävad. Leides selle õige partneri, palub isasloom emase justkui naiseks. Ta otsib rannalt kõige perfektsema välimusega veerkivi ja esitleb seda oma väljavalitule justkui kiindumuse sümbolina.

Elevantidel on uskumatu sotsiaalne võimekus ja kombed.


Elevandid võivad nii nutta kui ka naerda. Nad korraldavad tervitustseremooniaid pereliikmetele, kes on karjast eemal viibinud ja samuti matuseid, kui mõni karjaliige peaks hukkuma.

Ka lehmadel on parimad sõbrad.

Lehmad on väga sotsiaalsed loomad. Ka nemad võivad karja seast välja valida "sõbrad" ehk karjaliikmed, kellega nad rohkem koos aega veedavad ja meelsamini suhtlevad. Kui lehm oma sõbrast eraldatakse, võib ta muutuda ärevaks ja närviliseks.

Merineitsitega seotud lood ja müüdid on saanud inspiratsiooni meriveiselistest.

Tulles vee peale sööma, võis meriveiselise naha küljes sageli näha takerdunud ja põimunud mererohtu, mis meenutas justkui pikki ja kohevaid juukseid. Need juuksed ja meriveiselistele iseloomulik saba viis paljud meremehed arvamuseni, justkui oleksid nad vees merineitsit märganud.

Vaalade muusikapalad levivad nii nagu inimeste loodud popmuusika.


Üksteise lähistel elavad vaalad "laulavad" üheskoos sama viisijuppi. Aja jooksul see muusikapala areneb, täiustub ja muutub ning kui see on piisavalt meeldejääv ja atraktiivne, siis levib see ka teistesse paikadesse täpselt nagu ülemaailmselt tuntud popmuusika palad. Ka teised vaalad õpivad sama lauluviisi selgeks ja kannavad selle taas omakorda edasi. Nii et võib öelda, et ka vaalade seas on populaarseid ja eelistatumaid muusikapalasid.

Austrid on võimelised sugu muutma.


Olenevalt sellest, kumb sugu antud paaritumishooajal populaarsem on ning millises suunas nõudlus kaldub, on austrid võimelised vastavalt sellele oma sugu muutma.

Emalõvid jäävad sageli eluks ajaks kokku.


Lõvikari võib koosneda 4 - 40 isendist, kuid üldjuhul jääb see umbkaudu 15 isendi kanti. Karjas on sageli esindatud mitu generatsiooni emasloomi, kes kõik on omavahel suguluses (emad, tütred, õed, tädid jne). Karja kuulub sageli üks, kuid vahel ka mitu isaslooma. Kui karja sünnib isaseid kutsikaid, siis jätavad nad oma perekonna maha ja lähevad uut karja otsima, emased jäävad üldjuhul oma karjale truuks terveks eluks.

Isased merihobukesed jäävad tiineks ja kannavad järglasi ise.

Merihobukesed on monogaamsed loomad. Paaritumisel on isased need, kelle haudetaskusse emane oma munad poetab. Isane viljastab need ja jääb tiineks. Ta kannab marja ja seejärel koorunud maime umbkaudu 45 päeva.

Allikas: brightside.com