Läbimurdeline uuring tõdeb saksa lambakoerte kurba saatust | mis on saanud tõust ulatusliku aretustöö tulemusena?
Saksa lambakoer on vana, maailmas laialdaselt levinud koeratõug, mis ulatusliku aretustegevuse mõjul on aastate jooksul tohutult muutunud ja kannatada saanud. Just välimikule suunatud aretus on viinud olukorra selleni, et näituseliini saksa lambakoer ei ole sageli võimeline enam täisväärtuslikku elu elama. Londoni Kuningliku Veterinaaria kolledži poolt läbiviidud mahukas uuring analüüsis põhjuseid ja tausta lähemalt.
430 loomakliinikust üle terve Ühendkuningriigi koguti kokku ja analüüsiti saksa lambakoerte andmed ja haiguslugusid. Tulemused, mis uuringust kajastusid olid murettekitavad. Intensiivse aretustöö tagajärel on saksa lambakoer tõug, kelle seas esineb rohkem artriidi, vähi, agressiooni ja seljaprobleeme, kui ühegi teise tõu seas.
Eksperdid tõdesid, et pea üks kahest saksa lambakoerast pannakse magama, sest nad ei ole võimelised kõndima. See trend kaob vaid juhul, kui inimesed keelduvad selliseid ebaloomuliku välimikuga ja problemaatilise tervisega näituseliini koeri ostmast.
Londoni Kuningliku Veterinaaria kolledži tehtud uuringut mõjutas eelmise aasta suurejoonelisel koeranäitusel Crufts vaatajate seas tohutut meelehärmi tekitanud ja laialdast vastukaja saanud juhtum, kui ebanormaalse seljajoonega ja valust vaevatud ilmega saksa lambakoer võitis "tõu parima" tiitli.
Leiti, et pea 20% saksa lambakoerte analüüsitud surmajuhtumitest olid põhjustatud luu-ja lihaskonnahäiretest või osteoartriidist, 5% surmadest oli tingitud ülekaalulisusest või rasvumisest. 4,7% olid koerad, kes agressiooni tõttu magama pandi.
Ajakirjas Canine Genetics and Epidemiology avaldatud uuringut juhtis doktor Dan O’Neill. Ta tõdes, et kumeralt langev seljajoon ja lühemad tagajalad on saanud näituseliini saksa lambakoerte seas uueks moetrendiks. See kasvav populaarsus on aga tugevalt mõjutanud kogu aretustegevuse suunda.
"See on lihtsalt uskumus, et õige saksa lambakoer peabki just selline välja nägema," sõnas ta. "Otsust, lõpetada sellise välimikuga koerte aretus, ei saa teha ainuüksi kasvatajad või Inglismaa Kennelklubi, see on otsus, millega peab nõustuma üldsus, kõik koerainimesed ja tõuarmastajad.
"Kui nad keelduvad selliseid koeri ostmast, siis lõpetavad ka kasvatajad selliste koerte aretamise.”
Saksa lambakoer aretati algupäraselt kariloomade karjatamise ja kaitsmise eesmärgil. Tegemist oli keskmist kasvu koeraga. Kui nende populaarsus just valvekoerana tõusis, siis võttis ka tõu aretustegevus teise suuna. Taga hakati ajama agressiivsemat loomust, tugevamat kehaehitust ja suuremat kasvu.
