Hiired armastavad juustu ja kalad on tummad: milliseid loomade kohta käivaid müüte me endiselt usume?
Hiirte lemmikmaiuseks on juust.
Multifilmidest, seriaalisest ja erinevatest lasteraamatutest võib jääda mulje, et hiirte lemmikmaiuseks on juust. Nad on ühe juustutükikese nimel valmis lausa surema, kuid tegelikult eelistavad hiired söögiks hoopis midagi muud. Looduses sööb hiir taimede rohelisi osi, seemneid, viljateri ja putukaid.
Koerad näevad must-valgelt.
Olenemata sellest, et koerte nägemismeelest ja -võimest on palju räägitud, siis levib rahva seas endiselt arvamus, et koerad näevad vaid must-valgelt. Koeraomanikud on teadlikumad, kuid paljud inimesed, kes lemmikloomadega igapäevaselt kokku ei puutu ja kel endal lemmikut ei ole, arvavad endiselt, et koerad näevad vaid must-valgelt. Tegelikult näevad koerad ka värve, lihtsalt pisut teistsugust värvispektrit kui inimesed.
Pullid reageerivad agressiivselt just punasele värvile.
Just härjavõitluses kasutusel oleva punase riide tõttu on levinud arvamus, et pull reageerib agressiivselt punasele värvile. Tegelikult ei erista pull punast värvi ja reageerib agressiivselt hoopis tema nina ees toimuvatele äkilistele liigutustele. Punane värv on lihtsalt efektne. Matadoori mantel on sageli punast värvi hoopis sellepärast, et sealt vereplekid välja ei paistaks.
Jaanalinnud peidavad ohuolukorras pea liiva alla.
Kindlasti oled oma lapsepõlves seda ütlust kuulnud: "Selle asemel, et olukorrale vastu seista nagu täiskasvanu, peidad sa oma pea liiva alla nagu jaanalind!" Tegelikult ei peida jaanalind ohtu tajudes kunagi oma pead liiva alla. Sellises situatsioonis ta põgeneb.
Kameeleon vahetab värvi selleks, et ümbruskonda sulanduda.
Kameeleon on hämmastav loom, kes suudab oma värvi vahetada nii oskuslikult, et teda ei pruugigi ümbruskonnast eristada. Levinud arusaam, et kameeleon kasutab oma erakordset võimet vaid vaenlaste eest peitmiseks, ei vasta tõele. Kameeleon võib värvi muuta ka vastavalt meeleolule.
Mutid on täiesti pimedad.
Mutid, kes aednike nuhtluseks ilusale aiamurule oma mullahunnikuid kaevama kipuvad, ei ole tegelikult pimedad, kuigi paljud seda usuvad. Mutt on võimeline nägema, kuid nende silmanägemine on siiski üsna halb. Nad ei näe selgelt.
Kalad ei tee mitte ühtegi piiksu.
Akvaariumikalade elu eemalt jälgides, tundub nagu see oleks vaikne ja harmooniline. Levinud arusaam, et kalad ei tee häält ning elavad vaikides, ei vasta tõele. Tegelikult suhtlevad kalad omavahel aktiivselt ning elu vee all võib võrrelda kui igapäevase saginaga suures loomafarmis.
Ninasarviku sarv on tugev, väljaulatuv luustunud moodustis.
Ninasarviku hinnaline sarv on tegelikult väga tugev "kest". See koosneb keratiinist, samast materjalist, mis meie juuksed ja küüned. Sarv ei ole seest õõnes ning ei ole kinnitunud ka tema koljuluu külge. Ninasarviku sarv kasvab kogu elu.
Osad loomad jäävad talveunne sellepärast, et neil hakkab kargete ilmadega õues külm.
Loomad, kes talveunne jäävad, ei ole tegelikult võimelised külmade ja kargete ilmadega vajalikku toitu leidma. Nad ei saa talvel hakkama, sest neil puudub nii toidu- kui ka veeressurss.
Allikas: brightside.me
