15.09.2017, 14:50

Koerakoolitaja Kati Ernits: kui omanik soovib kuulekat koera, siis tuleb meeles pidada, et ka rõõmuga ei maksa liialdada

Toimetas: Triin Vasli

Lemmikloom.ee toimetaja

Kati Ernits

Koertekoolitaja

FOTO: Pixabay

Koer on loom, kelle eelistatud suhtluskanaliteks on haistmismeel ning kehakeel. Kuna koer inimeste keelt ei mõista ning koera eest teeb valikud peamiselt ära tema omanik, tuleb koeraomanikul ise koerte keel selgeks õppida. Koera käitumise aluseks on alati kindel emotsioon. Samuti on sinu koeral igas ebamugavust või hirmu tekitavas olukorras kindel käitumismuster. Koera mõistmiseks, tema aitamiseks ja probleemide lahendamiseks on oluline oma koera tunda ja tema käitumismustreid mõista.

Tänapäeval on inimese elukeskkonnas on väga palju sellist, mis koerte jaoks ei ole loomulik ega lihtne. Seepärast on koeraomanikul eelkõige kasulik mõista, kuidas koerad meile märku annavad kui nad tunnevad end ebamugavalt või lausa hirmu.

Arvatakse, et koerad kasutavad umbes 30 erinevat kehalist signaali selleks, et ebamugavas olukorras ennast rahustada. Neid nimetatakse rahustavateks signaalideks. Rahustavate signaalide kasutamise eesmärk on rahu-ja kindlustunde saavutamine. Rahustavate signaaide kaudu püüab koer lisaks endale ka teisi rahustada. Tema sõnum teistele on sageli selline: “Ma ei taha tüli, palun oleme rahulikud” või “palun ära tule lähemale, ma ei tunne ennast kindlalt." Koerad teevad seda automaatselt ehk instinktiivselt. Tegemist on kaasasündinud oskusega.

Kuidas aru saada, et koer tunneb end mugavalt ja hästi?

Rõõmu-ja rahutunnet reguleerivad “õnnehormoonid” serotoniin ja oksütotsiin. Rõõm ja julgus käivad sageli käsikäes. Jälgi oma koera kehakeelt, kui julgelt koer tegutseb. Kui koer on enesekindel ning ta on huvitatud ehk motiveeritud antud tegevust tegema või mingis olukorras olema, siis suure tõenäosususega tunneb koer ka rõõmu.

Kuid ka liiga palju rõõmu ei ole hea. Liiga palju rõõmu muudab koera ärevaks. Kui rõõmutunne muutub liiga intensiivseks tekib organismis ärevusseisund. Näiteks tagaajamismängude (palli/pulga loopimised) liialdamisega on oht liigse ärevuse tekkeks. „Õnnehormoone“ vallandab ainult mõõdukas rõõmutunne. Ärevusseisundis toodab keha juba lisaks ka adrenaliini. Liiga suure ärevuse puhul hakkavad koerad tavaliselt käituma viisil, mis inimesele ei meeldi. Näiteks haukuma, hüppama, nõkutama jms. Lisaks inimese jaoks ebameeldivale käitumisele on kõrge ärevusseisund organismile kahjulik.

Kommenteeri Loe kommentaare