Šokeeriv VIDEO | kirurgiline kastreerimine, saba kärpimine, hammaste lõikamine - aita peatada piinad tänapäeva seakasvatuses
Igal aastal kastreeritakse EL-is piinarikkalt miljoneid isaseid põrsaid, et vältida kuldilõhna teket. EL-i seadustega vastuolus olev süstemaatiline põrsaste sabade kärpimine ja hammaste lõikamine toimub endiselt paljudes EL-i liikmesriikides.
Põrsaste kirurgiline kastreerimine puuduva või ebapiisava tuimestuse ja valuvaigistamisega on Euroopas tavapärane nähtus ja mõjutab igal aastal 77 miljonit looma. Lisaks on alates 2003. aastast, mil jõustus EL-i süstemaatilise sabade kärpimise keeld, siiski kärbitud hinnanguliselt 2,8 miljardi sea sabasid. Süstemaatiline hammaste lõikamine on samuti endiselt laialt levinud.
Kampaania “End Pig Pain” kutsub maaeluministreid, kaasaarvatud Eesti maaeluministrit, lõpetama sigadele piinade tekitamine ning tagama EL-i sigade direktiivi korrektne jõustumine ja täitmine. Kodanikud kutsuvad ministreid üles valmistama ette riiklikke strateegiaid põrsaste kirurgilise kastreerimise lõpetamiseks, et kehtestada EL-i ülene keeld aastaks 2024. Kampaania kestab vähemalt ühe aasta, eesmärgiga koguda 1 miljon allkirja ja anda need üle otsustajatele. Tänaseks on kogutud juba ligi 300 000 allkirja üle Euroopa.
“Põllumajandusprotseduurid nagu kastreerimine ja sabade kärpimine on tavapärane, kuid täiesti ebavajalik osa tänasest seakasvatusest. Tehniliselt ja majanduslikult teostatavad alternatiivid, mis viivad piinavaba seakasvatuseni, on juba olemas ja tuleb nüüd massidesse viia,” ütleb Reineke Hameleers, Eurogroup for Animals direktor.
Süstemaatiline sigade sabade kärpimine ja hammaste lõikamine on EL-is enam kui 20 aastat seadusevastane olnud. Seadus näeb ette, et põllumehed peavad tegelema ebasobivate keskkonnatingimuste ja loomapidamissüsteemide parendamisega, enne kui pöörduvad nende piinarikaste meetodite poole. Eurogroup for Animalsi hinnangul on liiga vähe tehtud selle nimel, et kindlustada sigadele sobiv keskkond või tagada, et sigade pidamine on kooskõlas Euroopa hea tavaga.
“Puudulik EL-i sigade direktiivi täitmine paljudes liikmesriikides on ilmekas näide EL-i ja riikide seadusandjate tegevusetusest, kui tugevad ärihuvid põrkuvad loomade heaoluga,” ütles europarlamendiliige ja Euroopa parlamendi loomade heaolu ja kaitsmise intergrupi president Sirpa Pietikainen.
“Kirurgilise kastreerimise puhul, mida praegune direktiiv ei puuduta, on vabatahtlikud reeglid ilmselgelt ebaõnnestunud. Liiga vähe on toimunud alates sellest, kui seotud osapooled allkirjastasid Brüsseli deklaratsiooni 2010. aastal ja lubasid töötada sigade kastreerimise lõpetamise nimel,” selgitas Pietikainen. “Enam ei ole ühtegi vabandust, miks edasi oodata: süstemaatilised piinarikkad loomapidamisprotseduurid peavad kaduma ja sigade eest tuleb korralikult hoolitseda. Loomade heaolu ja kaitsmise intergrupil on hea meel näha, et Eurogroup for Animals kutsub selle kampaaniaga riikide maaeluministreid üles kuulama murelike kodanike häält.”
Igal aastal kastreeritakse kirurgiliselt EL-is miljoneid isaseid põrsaid puuduliku või vähese tuimestuse ja valuvaigistamisega. Ometi on olemas alternatiive, leiab Eurogroup. Enamus loomakasvatustes on sobiva pidamise ja toitumisega võimalik sigu tervetena kasvatada. Kuldilõhna vastu vaktsineerimine on üks võimalus kirurgilise kastreerimise vältimiseks, kui tervete isaste pidamine ei ole (veel) võimalik. Kuni selliste võimalike alternatiivide vahel otsustamine võtab aega, on kirurgiline kastreerimine korraliku tuimestuse ja pikaajalise valuvaigistamisega ajutiseks lahenduseks, mis korrektsel teostamisel vähendab loomade kannatusi. Eurogroupi hinnangul peab lõppeesmärgiks olema siiski kirurgilise kastreerimise täielik lõpetamine.
Eurogroup for Animals esindab 54 loomade eestkoste organisatsiooni 24 EL-i liikmesriigist, USA-st, Austraaliast, Serbiast ja Norrast. Alates selle asutamisest 1980. aastal on organisatsioonil õnnestunud julgustada EL-i võtma vastu loomade kaitsmiseks rangemaid õiguslikke standardeid. Eurogroup for Animals esindab oma liikmesorganisatsioonide üleliiduliste ühenduste kaudu avalikku arvamust ning omab nii teaduspõhiseid kui ka tehnilisi teadmisi, mille põhjal anda autoriteetselt nõu teemadel, mis puudutavad loomade heaolu.
