Kalakass


Kipume mõtlema, et kassid vihkavad vett, aga see kass tõestab, et eksime. Kõige kummalisem omadus kalakassi juures on varvaste vahel olevad ujulestad, mille abil ta paremini ujuda saab. Nad on kodukassist umbes kaks korda suuremad ja väga lihaselised. Tavaliselt pole nad agressiivsed, kuid on vajaduse korral kahtlemata võimelised end kaitsma.

Jaguarundi


Neid leidub Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas, kuid tegelikult teavad teadlased neist väga vähe – tuntakse ainult nende omadusi ja elupaika. Kahju, et selline ilus olend on meie jaoks ikka veel mõistatuseks jäänud. Vangistatud jaguarundis elab harva kauem kui 10 aastat.

Kodkod


See väikese peaga metsik kass elab peamiselt Tšiilis ja mõnedes Argentina piirkondades. Nad veedavad suurema osa ajast tihedas taimestikus, jahtides saaki. Kodkodid on tegelikult väga osavad ronijad, neil on tugev lihasüsteem, mis võimaldab neil kõrgete puude otsa tõusta. Kohalikud inimesed kutsuvad neid mõnikord vampiir-kassideks, kuna nad jätavad oma saakloomale kaks hambajälge.

Margai


Kodkodi naaber Lõuna-Ameerikas, margai, veedab suurema osa oma päevast puude otsas. Selle kassi juures on hämmastav tema võime hüpata ühelt oksalt teisele ja tulla orava kombel puu otsast alla. Tänu tugevatele jalgadele saavad margaid ka pea alaspidi rippuda.

Pudikass


See tilluke kass kaalub kõigest 1,6 kg, mistõttu on ta kassidest kõige väiksem. Nad elavad ainult Indias ja Sri Lankas, kokku umbes 10 000 isendit. Pudikassidele meeldivad nii kuivad avatud alad kui ka niisked, lopsaka taimestikuga metsad. Neid saab väga kergesti kodustada, kuid pigem hoiame neid ikka looduses!

Puuleopard


Ta on peaaegu nagu tõeline leopard, ainult natuke väiksem. Puuleopardi kerepikkus on tavalise leopardi omast lühem, ulatudes 60-90 cm. Usutakse, et puuleopard on looduses ühenduslüliks suurte ja väikeste kasside vahel. Neile meeldib puuokstel puhata ja emased kasutavad sageli õõnsaid puid koguni poegade ilmaletoomiseks. Kogu nende keha kaunistab imeilus tumehall muster, millelt ei saa silmi pöörata.

Ontsilla


Ontsilla, tuntud ka väikese täpilise kassina, on tõug, millest me kõige vähem teame. Nad elavad Brasiilias ja Argentinas, kuid nende täpiline karvkate võimaldab neil end puulehtede vahele nii hästi ära peita, et teadlased saavad neid väga harva jälgida. Teisest küljest tähendab see loomakestele aga väiksemat ohtu.

Luitekass


Luitekass (ehk liivakass) elab meie planeedi liivastel aladel nagu Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida kõrbed. Nad tunnevad end täiesti turvaliselt keset liiva ja kive, kus pole isegi vett. Luitekassid on 35 cm pikkused ja poole sellest pikkusest moodustab nende saba. Nad saavad kogu oma vedelikuvajaduse saakloomadest.

Metskass


Hoolimata täiesti erinevast välimusest on liivakassi kõige lähemaks sugulaseks just metskass. Kuid ta kodukassile sarnasel välimusel on oma põhjus – nimelt oli see esimene kassitõug, mille inimesed 10 000 aastat tagasi kodustasid. Kaasaegsed liigid ei käitu sugugi lemmikloomadena, vaid hoiavad inimestest eemale ja jäävad metsikuks.

Allikas: brightside.me

Jaga
Kommentaarid