Ühe abivajaja lugu | Filipi hinges peitub igatsus: kas see kass üldse teab, mida tähendab hubane, hooliv ja armastav kodu?
„Nii kole kass! Ja nii nunnu!” hüüatasid Kassiabi vabatahtlikud, kui nad esimest korda Filipiga kohtusid. Mtü Kassiabi Facebooki lehel seisab üks südantliigutav ja õnnetu lugu kassist nimega Filip. Filip on üksildane, kuid südamlik kass, kes vajab väga heade loomasõprade abi.
Filip on pärit Saku lähedalt metsast, kus ta elas koos oma alkoholilembese peremehega erakordselt räpases ja poolenisti kokkuvarisenud majas. Tema elu oli vilets. Tema peremees ei olnud küll kuri ning helgematel päevadel lausus isegi mõne sõbraliku sõna või patsutas kohmaka käega turjale, kuid teinekord jälle unustas süüa anda. Tihti ei olnudki majas midagi sellist, mis kassile süüa sobiks. Tervisehädade ravist korral ei maksnud unistadagi. Filipi olukord läks kahjuks veel hullemaks.
Ühel päeval avastas Filip, et ta on täiesti üksinda jäänud. Peremeest või majakaaslast ei olnud Filip enam ringi luusimas näinud. Peremees oli vahepeal haiglasse sattunud, mis tähendas Filipi jaoks vaid üht – ta on jäänud ilma senisest piskustki hoolest. Tegelikult ei teadnud Filip sel ajal veel isegi seda, et tema nimi on üldse Filip, aga see oli küll kõigist tema muredest sel hetkel kõige väiksem.
Ilm oli kõle ja rõske, külm vihm meenutas juba pigem lörtsi ning viimased hiiredki olid põldudelt jõukamate majapidamiste pööningutele kolinud. Tulevane Filip konutas räästa all ega mõelnud sel hetkel üldse sellele, mis ta nimi võiks olla või kuidas keegi teda kutsuda võiks. Nõnda ei pahandanud ta sugugi, kui kuulis ühel hetkel oma peremehe omast märksa heledamat ja pehmemat häält hüüdmas: „Kiti-kiti- kiti!”
Seda naist Filip tundis. Naabrist perenaine käis ikka talle aeg-ajalt süüa toomas ja oli kassi esimese pähejuhtuva nimega kutsuma hakanud. Õnnetu, kärnas ja nälginud loomakese saatus oli pugenud kaastundliku hingega prouale südamesse. Ühel hetkel leidis naine, et niimoodi enam edasi ei saa ja hakkas abi otsima, kirjutab MTÜ Kassiabi Filipist oma Facebooki lehel.
Nii jõudis Filip loomakliinikusse ja seejärel Kassiabisse. Filipist on heasüdamlik kass ja kõige kannatlikum patsient. Oma ravijat tervitab Filip alati rõõmsa nurrulauluga. Nurruda Filipile meeldib ja seda oskab ta hästi.
Kassiabisse jõudis Filip umbes kuu aega tagasi. Selle kuu aja jooksul on tema seisund märgatavalt tema paranenud. Olenemata sellest, et arstid on Filipilt mitu rasket tõbe avastanud, on need kõik õnneks õige hoolitsuse ja rohtudega ravitavad. Aga ravi kestab veel kaua ja Filip on alles selle teekonna alguses.
Tänaseks teab Filip juba hästi, et tema nimi on Filip. Vaatamata piinavatele haigustele on ta õnnelik, sest erinevus varasemast elukorraldusest on ju märgatav. Elu on mõnus ja tore. Siiski on Filipi hinges üksindus, sest on üks asi, mida selle kassi süda üle kõige igatseb. Nimelt soovib Filip, et mõni neist toredatest inimestest, kes tema juures käib, võtaks teda hoopis sagedamini sülle ja hoiaks oma soojas süles kaua-kaua, muudkui paitaks ja paitaks, ilma, et oleks kuhugi kiiret. Kas Filip teab, et sellised kohad, kus kassidega just niimoodi käitutakse, on täiesti olemas ja et neid kutsutakse koduks? Küllap ta aimab.
MTÜ Kassiabi palub siinkohal kõigi loomasõprade abi. Koodame jõud ja aitame Filipil terveks saada, et ka tema saaks leida endale päris omaenda hoolitsevate inimestega kodu!
Abi saab teele saata kas ülekandega Kassiabi MTÜ Swedbanki annetuskontole EE902200221030561288, selgitusega ,,Filipile'' või annetuskõnena numbrile 900 9000 (kõne hind on 5 eurot).
