KODULEIDJA | Kõik, mida see kikkis kõrvade ja ontliku olemisega Miku tahab, on suureks kasvada ja sind õnnelikuks teha

Käesoleval jõulukuul otsime koostöös Varjupaikade MTÜ-ga taas hoolitsevat kodu 24le armsale loomale. Kõiki neid loomi ühendab kurb saatus - jõulud on tulemas ja nemad saadavad kõik need päevad mööda varjupaiga seinte vahel uut kodu oodates. Varjupaiga personal kannab nende eest igapäevaselt küll hästi hoolt, kuid jõuluks soovivad kuuse alla saada kõik need nukrate silmadega lemmikud.

Välimuselt saksa lambakoera meenutaval Mikul on vanust umbkaudu vaid aasta. Pärnu varjupaiga hoole alla jõudis ta pisikese kutsikana, kui inimesed kolme imearmsat, kuid abitut kutsikat tee serval jooksmas nägid. Kutsikad olid väga ehmunud olemisega ning kartsid paaniliselt inimesi. Suure tõenäosusega olid need kolm kutsikat Pärnu maakonna metsade vahel juba pikemat aega hulkunud, sest igasugune kontakt inimesega puudus neil täielikult. Ka varjupaigas möödusid esimesed päevad vaevaliselt. Kutsikad kartsid inimesi pööraselt, kuid õppisid vaikselt uue olukorraga kohanema. Iga päevaga muutusid nad julgemaks ja ei läinud kaua, kui nad oma trepialusest pelgupaigast ümbruskonda uudistama ronisid. Ka inimesi õppisid nad ajaga usaldama.

Tänaseks on neist kaks juba armastavad kodud leidnud, kuid Miku on viimane õnnetu hing, kes Pärnus endale südamlikku perekonda ootab. Miku armastaks oma perekonda pööraselt, kui see tal vaid oleks. Oma iseloomu poolest on see koer üdini leebe, siiras ja heatahtlik. Ta tahab õppida ja omaniku meele järele olla, kui oleks vaid keegi, kes teda suunaks ja õpetaks. Kindlasti sobib Miku aktiivsema elustiiliga inimesele, kel on aega ja energiat temaga tegeleda. Miku on alles nooruk, kes käiks meeleldi kooliteed ning harrastaks võimalusel ka mõnd spordiala.

Varjupaigas on Miku elu alustalad juba vaikselt selgeks õppinud. See, et inimesi ei ole vaja karta, sai talle selgeks juba ammu, kuid nüüd õpib ta inimesega juba ka mängima. Ta oskab ka mõningaid elementaarseid käskluseid, nagu koolieelikule kohane on. Rihmas kõndimise kunst hakkab ka Mikul vaikselt selgeks saama. Algul ehmatas ta selle nööri peale täiesti ära, otsustas kramplikult maha istuda ja ei liikunud enam sammugi edasi, utsita palju tahad. Nüüd on Miku aga aru saanud, et rihm on päris tore asi, sest sellega viiakse ju maailma uudistama.

Ka teiste loomadega sobib see koer tõenäoliselt hästi, sest hetkel elab ta ka Pärnu varjupaigas teise neljajalgsega kõrvuti.

Miku on kastreeritud koer.

"Koduleidja" projekti suurtoetajaks on Eukanuba, kes paneb igale "Koduleidja" projekti kaudu kodu leidnud varjupaigaloomale kingitusena kaasa kotitäie toitu.

Kui leiad, et Sinul on võimalik Mikut aidata, siis rohkem infot tema kohta leiad Pärnu varjupaiga kodulehelt. Vaata SIIT.

Miku on leidnud omale uue ja armastava kodu!