Hallikese lugu: totaalse muutumise läbi teinud Hallikesele sai osaks suur jõuluime

Kevadel, 18. aprillil pöördusid Lehtse elanikud Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) poole abipalvega aidata üht väärkoheldud koera, keda juba pikemat aega piinatakse. Koera, kes oli eluohtlikult ülekaaluline ning ei võtnud õieti jalgugi alla, nähti mööda Tallinna tänavaid rihma otsas lohisemas. Hallikese päästeoperatsioonile on kaasa elanud paljud ning tema väärkohtlemise lugu lõi laineid isegi välismaal. Tänaseks on Hallikese elu totaalselt muutunud.

Eestimaa Loomakaitse Liit kirjutab Hallikese imelisest päästmisloost oma blogipostituses lähemalt. Selle koera totaalse muutumise lugu on olnud konarlik, kuid õnneliku lõpuga. Endine perenaine oma vigu ei tunnistanud ning väitis, et hoolitseb Hallikese eest oma parima äranägemise järgi. Tema sõnul ei olnud koera tervisel midagi häda ja koer oli rõõmsameelne. Vaatepilt aga väitis vastupidist. Koostöös mitmete organisatsioonidega õnnestus Eestimaa Loomakaitse Liidul Hallike omaniku käest päästa. Sellest sai alguse südantliigutav lugu.

Hallike, kes Eestimaa Loomakaitse Liidu hoole alla saabudes kaalus 60,5 kilogrammi, on tänaseks palju paremas vormis. Kuid kestnud dieet, massaaž, liikumisharjutused ja pererahva pühendumine on andnud suurepärase tulemuse ja koer kaalub täna 35 kilogrammi.

Elu ja surma vahel vankuvast koerast on sirgunud rõõmsameelne, väga enesekindel ja parajalt krutskeid täis koer. Mehi ei salli ta silmaotsaski. Ta hoiab neist eemale ja vajab harjumiseks aega. Ka teiste koertega seltsib ta vastavalt tujule, aga kõik hellitused ja tähelepanu peavad kuuluma just Hallikesele. Võõraid koeri Hallike pelgab ning esmapilgul ei usalda. "Hallikese armastus tuleb uuel perel välja teenida," kirjutab Valner. Kuna Hallike on üsna isepäine koer, siis vajab ta kasvatamisel kindlat kätt ning ka kuulekuse treenimisega tuleb vaeva näha.

Tänaseks on Hallike oma uues kodus. Tema turvalisuse tagamiseks ei avalda ELL Hallikese uue elukoha kohta täpsemat informatsiooni. Ka uus perekond, kes oma neljajalgse sõbra üle väga õnnelikud on, soovib jääda tagaplaanile.

Pererahvas on oma uuest sõbrast vaimustuses: "Ta on nii fantastiliselt hea koer! Hing on tal muidugi katki, aga küll me selle usalduse ajapikku taastame. Ma olen nii õnnelik, et te ta just minule andsite!"

Loe täispikka lugu Eestimaa Loomakaitse Liidu blogist.