“Umbes viis aastat tagasi olin koos endise elukaaslasega Austraalias reisil ja elasime koos kohalike elanikega, kellel olid koerad.” Vassil meenutab, kuidas nad saavutasid kohe kõikide sealsete koertega tugeva sõprussideme: “Käisime Austraalia imelises looduses jalutamas.” Veel räägib Vassil, et neil mõlemal oli lapsepõlves koer, kelle seltsis oli hea olla ja kellega oli hea sõprusside. Pärast Austraalia reisi kolisid noored maale. “Elukaaslasel oli suur soov koer võtta, et ka meil oleks neljakäpaline sõber seltsiks,” meenutab Vassil. Nii saigi otsustatud koer võtta. Mõeldud-tehtud.

Koera leidsid noored ühest kuulutusportaalist, kus müüdi Jack Russelli kutsikat. “Võtsime müüjaga ühendust ja juba olimegi esimest korda Semuga kohtumas,” räägib Vassil. “Ta oli pisike nunnu kutsikapoiss, kes vaatas pruuni pappkasti põhjast oma armsate silmadega otse meie silmade sisse. Sel hetkel nägi ta tõesti Jack Russelli kutsika moodi välja. Paar päeva hiljem oli Semu meie koer,” meenutab Vassil naerusuil.

Aastake hiljem said noored aga aru, et tegemist ei ole päris puhast tõugu Jack Russelli kutsikaga. See aga ei morjendanud noori, kuna koer oli neile sügavale südamesse pugenud ja pereliikme koha auga välja teeninud.

Üksiolemise päevi on vähe

Vassil tõdeb uhkusega, et Semu on üldiselt 24 tundi tema läheduses. “Harva on neid päevi, kus ta jääb üksi koju. Kui töökaaslased küsivad, kus Semu on, siis vastan, et tal on kodukontor või et ta otsustas puhata,” naerab Vassil. 
Semu on Vassiliga igal pool kaasas, kuhu on vähegi võimalik ja mõistlik teda kaasa võtta. Näiteks on ta Vassiliga kaks korda Ukrainas käinud. Reis oli autoga. Ühe üllatusliku faktina viskab Vassil õhku ka selle, et Semu käib isegi aeg-ajalt saunas.

Igatsedes kaisutab kampsikuid

Inimeste suhtes on Semu väga sõbralik koer. “Ta on väga hea õppija ja ka väga hea mäluga koer. Oskab erinevaid trikke ja lahendab ise koera jaoks keerukamaid olukordi. Näiteks seda, kuidas maiust või mänguasja keerulisest kohast kätte saada,” on Vassil oma lemmiku üle uhke.
“Semu on minusse väga kiindunud. Kui mind kodus ei ole, siis ta kurvastab ja muretseb pikalt. Üksi jäädes võtab mõne minu riideeseme ja hoiab seda enda ligidal.” Vassil ise nimetab seda naljatades, et Semu “ehitab teda”, kui ta eemal on. Semu iseloomuomaduste hulka kuulub suur tähelepanu- ja füüsilise kontakti vajadus. Ta armastab väga silitamist ja paitamist. Veel räägib Vassil, et Semu on lisaks kõigele 
oskuslik manipuleerija, kui ta soovib head toitu või tähelepanu saada. Semul on peale paljude teiste koerte iseloomujoonte veel üks trump varuks. Nimelt on tal väga hea kaasa laulmise anne. “Semu ulub kaunilt, kui mängin flööti, parmupilli või muud muusikainstrumenti. Ja ta võib ulguda ka teiste inimeste mängitavate pillide saatel,” ei väsi Vassil Semu kiitmast. Aga loomulikult meeldivad Semule kõik need mängud ja tegevused, mis teistelegi koertele. Mida rohkem erinevaid pallimänge, tirimise ja käsutäitmise mänge, otsimise ja nuuskimise mänge, seda põnevam ja rõõmsam neljakäpalise elu on. Ja selle kõige jaoks on Vassilil alati aega. “Aga eks ka Semul ole oma hetki. Neid, kus minu käske ignoreerida või siis näidata erinevaid endale omaseid käitumismustreid,” räägib Vassil.

“Tere Semu! Tere Vassil!”

Tööle käivad Semu ja Vassil jala ja rongiga. Kontorisse saabudes peseb Vassil Semul korralikult alakeha ja käpad duši all puhtaks ning pärast kerget kuivatamist “föönitab” Semu end kontori peal ringi “driftides” kuivaks. “Mõnikord ta haugatab hommikul ja see ergutab kõiki töö alustamisele.”
Vassil muigab, et ei tule vist üllatusena, et kui sul on koer, siis tervitatakse kontoris alati enne armsat neljakäpalist ja alles siis tema peremeest. "On tavaline, et saabume kontorisse ja juba kuulen koridorist "Tere, Semu!" ,"Tere, kuts!" või "Tere, armsake!" “Mõnikord on küll tunne, et aga mina?” muigab Vassil naerusuil. Semul tuleb Vassil töökaaslastega ka pikemaid vestlusi ette. “Ikka küsitakse, kuidas tal läheb jne. Siis ma aitan vastata, et tundub, et hästi," kirjeldab Vassil. Teinekord on Vassil end tabanud isegi naljatledes mõttelt, et kui see on koera elu, siis tahaks ise ka koer olla. Semul on Vassili laua kõrval tool, kuhu sõber end alati pikutama sätib. “Üldiselt meeldib talle pikalt magada. Mõnikord lausa norskab ja puuksutab, aga mu kolleegid annavad talle selle alati andeks. Ja loomulikult ma vabandan kõigi ees, kui ta seda teeb,” ei ole Vassil arglik ka piinlikest momentidest rääkima.

Semu käib koos Vassiliga ka koosolekutel ja seminaridel. “Koosoleku ajal käib ta peaeagu kõik osalised läbi, et kontakti saada. Paneb koonu vastu jalga või põlve ja vaatab kõigile sügamispalvega silma. Kui keegi teda enam sügada ei soovi, siis läheb ta magama,” kirjeldab Vassil koosolekutel käimisi. Veel räägib koeraomanik, et kui mõned koosolekud on pikad, annab Semu justkui märku, et aitab küll, kõik on juba väsinud. “Olen täheldanud, et kui koosolekul on pingelisem teema, siis on ka Semu ärevam,” lisab Vassil. Üldiselt ootab Semu alati Vassiliga kontorisse minemist, kuid on ka päevi, kus ta eelistab koju jääda.

Kaelarättide mood on teema

Vassilil on Semu jaoks väga palju erinevaid kaelarätte. “Kõigile meeldib Semu kaelarättide mood,” naerab Vassil. Lisaks tekitab Semu Vassil kolleegides suurt rõõmutunnet. Kui ka kõige tõsisem kolleeg Semu nähes naeratab, siis on koera kohalolek kontoris end igati ära teeninud. “Semu on meie kontoris vist ainus “kolleeg”, kes julgeb kolleegi sünnipäevapeol laulda. Soovi korral ta ka tantsib, rullib ja teretab oma käpakestega,” jutustab Vassil toredaid seiku Semu päevadest kontoris. Vassili kolleegid mängivad Semuga heal meelel palli viskamise ja toomise mängu ning aeg-ajalt tuuakse koerale kingiks snäkke ja mänguasju.

Otsime maiust

Semule meeldivad väga maiused ja snäkid. “Üldiselt saab ta snäkki preemiana. Kas siis hea käitumise või käskluse täitmise eest. Niisama pigem harva,” räägib Vassil. “Mõnikord peidan maiuse näiteks vaiba alla või Semu magamispessa. Siis on tal tore avastada, rõõmustada ja tänada.”

Teised koerad ja Semu

Vassil räägib, et Semu juures on kõige keerulisem osa teiste koertega läbisaamine. Nimelt on ta väga valiv ning kipub teiste täiskasvanud sigimisvõimeliste isastega purelema. Vassil mõtiskleb, et Semul puudub vist hirmutunne, kuna võib ründele minna ka kõige suurema koeraga. Seega peab peremees tänaval jalutades Semu ennatlikult istuma panema, kui mõni teine koer on vastu tulemas. “Koeraomanikelt tuleb mul alati üle küsida, mis soost nende koer on, et teha otsus, kas Semu võib selle koeraga lähikontakti minna või mitte,” on Vassil alati pigem ennatlik. 
Tööl on õnneks siiamaani hästi läinud. “Teised koerad on teda kas ignoreerinud või on nad lihtsalt eraldi ruumides ja ei puutu kokku,” räägib Vassil.

Koer kontoris. Tänu tööandjale.

Vassil arvab, et Semu kontorisse kaasavõtmine mõjub kõikidele kolleegidele positiivselt. “Üks kolleg ütles mulle kord, et kontor on kuidagi tühi, kui Semu tööl ei ole,” räägib Vassil. Kord olid nad Semuga lausa kuu aega puhkusel ja siis oli igatsejaid veelgi rohkem. Samuti on Vassilile öeldud, et ta on õnnelik inimene, kuna tal on alati lähedane sõber endaga kaasas. Vassil ei jäta mainimata, et ta on südamest tänulik Riigi Infosüsteemi Ameti kollektiivile, et tal on luba oma parimat sõpra tööle kaasa võtta, sest mitte kõikides kontorites ei ole see lubatud. Küll aga soovitab Vassil seda proovida, sest üks rahulik ja armas lemmikloom on küll vähim, mis tööpäeva kiires elutempos segada võiks.

Loe teisi Purina "Käpad tööl" lugusid siit.

Purina "Käpad tööl" programm toetab lemmikute kaasavõtmist kontorisse ja teistesse sobivatesse töökohtadesse. Sellest võidavad kõik, nii inimesed kui ka lemmikud. Purina alustas "Käpad tööl" lugude avaldamist 2014. aastal.

Jaga
Kommentaarid