Eksperdid analüüsivad: kas sinu lemmik tunneb end pahandust tehes süüdi?
See, kas meie lemmikud tunnevad süütunnet, on aegumatu ja huvitav küsimus. Kindlasti oled oma lemmiklooma tabanud mõnd pahandust tegemas ja hiljem mõelnud, et huvitav, kas ta tundis end ka süüdi? Eksperdid proovivad seda emotsiooni analüüsida.
Õhtul väsinuna koju jõudes ja ukse eest tükkideks rebitud prügikoti avastades läheb meel mustaks küll. Lemmikloom piilub vargsi nurga tagant ja vaatab sulle ainiti otsa. Selliselt käituv lemmik paistab väga hästi arusaavat, et ta on pahandust teinud ning tunneb end süüdi. Meie esimene reaktsioon pahandusele on pahatihti negatiivne. Olenemata sellest, et meie arust tunnevad lemmikloomad end süüdi, väidavad eksperdid, et tegelikult see suure tõenäosusega nii siiski ei ole ja ilmaasjata ei taha ju keegi oma lemmikloomaga kurjustada.
Hirm või süütunne
Sina tead, et lemmikloom tegi midagi sinu jaoks lubamatut ja karistad teda. Tegelikult ei pruugi lemmik sinu järsust negatiivsest reaktsioonist aru saada ja pahatihti väljendab süüdi näiv lemmik hoopis hirmu. Õhtul koju tulles on tema päeva jooksul tehtud pahandused ammu ära unustanud ning tuleb sulle rõõmsalt uksele vastu. Sinu negatiivse reaktsiooni tagajärjel ehmub lemmikloom ära ning otsib endale turvalise peidupaika seniks, kuni sinu hääletoon ja kehahoiak temale ohtu enam ei kujuta.
Selline käitumine, kehakeel ja silmavaade ei tähenda, et ta tunneks end süüdi. Olenemata sellest, et meie jaoks on süütunne tuttav ja arvame, et ka kassid seda tunnevad, siis on oluline endale meelde tuletada, et tegelikult ei mäleta kass minevikus toimunud sündmusi ning ei suuda neid sinu krujutamisega seostada. Näiteks ei mõelnud ta midagi halba, kui päeval diivani najal oma küüsi teritas. Ta ei analüüsinud, kas antud käitumine on hea või halb, vaid tundis pelgalt vajadust oma küüsi teritada. Diivan tundus tol hetkel selleks lihtsalt sobiv koht.
Emotsioon
Kassid elavad olevikus ning reageerivad vaid sellele, mis toimub nendega just selsamal hetkel. Nad käituvad nii, kuidas neile parasjagu kõige parem ja õigem tundub ning ei analüüsi minevikku ega tulevikku. Süütunne kaasneb vaid minevikus tehud tegevustega.
Olenemata sellest, et kassid süütunnet ei tunne, ei tähenda see, et nad üldse emotsioone ei tunneks. Näiteks võivad kassid hetkelist viha või muud negatiivset emotsiooni sinu hinnalise mantli peal välja elada ja selle tükkideks rebida. See emotsioon aga valdab neid antud hetkes, pahandust tehes nad mineviku sündmustele ei mõtle ja ka hiljem on tehtud koerustükk unustatud. Samuti ei ürita kass sulle mingil viisil kätte maksta.
Ka positiivsete emotsioonidega on lood samad. Kui kass peale meeldivat õhtusööki sülle nurruma tuleb, ei tähenda see, et ta on tänulik hetk tagasi saadud kõhutäie üle, vaid ta tunneb end antud hetkes lihtsalt hästi ja rahulolevana. Just sellepärast ta tuleb sülle tähelepanu otsima.
Positiivsed treeningmeetodid
Hoia meeles juba vana ütlust: "Preemia soositud tegevuse eest on palju parem, kui karistus negatiivse ja lubamatu tegevuse eest." Karjumine või füüsiline karistus ei avalda mõju ega saavuta soovitud eesmärki ja hästikäituvat lemmiklooma. Loomale arusaamatu karistamine õhutab hirmu ning paneb ta sind pelgama.
Näiteks, kui karistad oma kassi selle eest, et ta parasjagu oma häda liivakasti asemel vaibale tegi, siis saab ta küll aru, et oled tema peale kuri, kuid ta ei ole võimeline seostama sinu vihahoogu tehtud tegevusega. Kass ei saa aru, et olid pahane sellepärast, et ta oma häda vaiba peale tegi. Mingil põhjustel arvas kass tol hetkel, et vaip oli häda tegemiseks parim koht. Võib-olla ei sobinud talle liivakastis kasutatav liiv, kast on liiga väikene või must. Kui sa teda vaibale pissimise eest karistad, ehmub ta küll ära, kuid ei vii endiselt kokku, et ta oleks vaiba asemel pidanud liivakasti eelistama. Seetõttu ei ole mõtet oma kassi karistada, vaid hoopis analüüsida, miks ta liivakasti asemel vaipa eelistas.
Allikas: cuteness.com
