Armastatud ja austatud koer Negro veetis viimased kümme eluaastat tuletõrjujate seltsis. Ta oli kohaliku tuletõrjedepoo koer ning tema tööülesandeks oli hoida depool silma peal siis, kui meeskond parasjagu väljakutsel oli. Muidugi oli tema ka see, kes rõõmsal meelel ja saba liputades alati meestel vastas oli, kui nad jaoskonda naasid.

Negro oli tõeline stressimaandaja ja leevendas jaoskonnas väsitavast ja pingelisest tööst tekkinud pingeid. Ta hoidis tuletõrjedepoos asjad kontrolli all ja suhted korras. Särasilmne koer oli töötajate igapäevane rõõmu- ja toeallikas ning lisas vürtsi ka pikkadele pausidele, mis väljakutsete vahel muidu üksluiseks muutuda võisid.

Kahjuks lahkus 14. aastane Negro meie seast eile, 13. märtsil. Üle kümne aasta tuletõrjedepoos töötanud koera tervis oli viimasel ajal halvenenud.

"Sel pärastlõunal lahkus üks meie ridadest - meie neljajalgne tuletõrjuja. Aitäh kõigi nende aastate eest, mil sa meiega olid. Me jääme sind alatiseks mäletama," kirjutasid Negro kolleegid.

Tuletõrjedepoo korraldas koera auks liigutava hüvastijätu. "Negro oli üks meie seast, üks sellest perekonnast. Teda armastati ja austati kõrgelt," sõnas päästerühma ülem ja lisas, "see hüvastijätt ja tseremoonia oli väga emotsionaalne, sest me jätsime hüvasti meie tähtsa liikmega. Tal oli väga oluline roll.”

Negro maeti tuletõrjedepoo lähistele ning tema haua juurde istutati koera auks ka puu. Armastatud koera teeneid ja rõõmsat meelt jäävad igatsema kõik tema kolleegid.

Allikas: The Dodo

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena