Maailma kõige hinnatuma kohvi valmistamisviis peidab endas häirivat tõde
Maailma kõige kallimat kohvi aitavad valmistada meie nirki meenutavad tsiibetkaslased, kelle roojal on kohvi valmimisel oluline roll kanda. Nimelt söövad Aasia palmitsiibetid kohvioad ära ja kui need hiljem seedeprotsessi käigus roojaga looma organismist väljuvad, puhastatakse oad väljaheidetest ja müüakse kohvijoogi valmistamiseks edasi.
Kohvijoogi hind varieerub erinevates kohtades, kuid Eestis maksab 250g pakk kohviube ligi sada eurot. Ameerika Ühendriikides maksab üks tass nimetatud kohvi aga ligi 80 dollarit. Tsiibeti organismist läbi käinud kohviuba on kõige kallim ja parem seetõttu, et looma seedeensüümid muudavad kohviubades leiduva proteiini struktuuri ja nendest ubadest valmistatud kohv on vähem happeline ning maitse poolest mahe.
Kagu-Aasias ja Saharast lõunasse jäävas Aafrikas elava tsiibeti saba on pikk nagu ahvil. Tema nägu meenutab välimuselt pesukaru oma ja samuti on tsiibeti kehal erinevad triibud ning täpid. Nende igapäevasele toidulauale kuuluvad lisaks puuviljadele ja kohvikirssidele ka putukaid ning pisikesed roomajaid. Tsiibetid on aga toiduks leoparditele, suurtele madudele ja krokodillidele.
Kohvitööstuse algusaegadel tundus tsiibetitele kohviubade söömine sobivat. Indoneesias nähti neid kui kahjureid, kes puuviljafarmid tühjaks sõid, kuid kui Kopi Luwakist sai maailmas hinnatud kohvisort, hakati ka tsiibeteid nende sõnniku saamise nimel kaitsma ja kahjurist sai väärtuslik loom. Aastate jooksul on Kopi Luwak muutunud aga nii populaarseks kohvisordiks, et tsiibeteid püütakse loodusest kinni ja peetakse puuriloomadena erinevates kohviistandustes. Asi pole aga ainult kohvitööstuses, vaid loomad on suureks vaatamisväärsuseks ka Indoneesiasse reisivatele turistidele, kes loomi oma silmaga näha tahavad.
Teadlased avastavad karmi tõe
Oxford ülikooli teadlased uurisid tsiibetite elutingimusi koostöös Londonis asuva MTÜga, mis kannab ingliskeelset nime World Animal Protection. Kokku vaadeldi viitkümmet tsiibetit kuueteistkümnest Bali kohviistandusest ja uurimistulemused paljastasid sünge tõe.
Kõikides kohviistandustes, mida teadlased külastasid, olid täitmata elementaarsed elutingimused. Mõned puurid olid teadlaste sõnul imepisikesed, kuhu loom vaid vaevalt ära mahtus. Lisaks olid puurid kohutavalt mustad: puuride põrandaid katsid väljaheited.
Kõige hirmuäratavam vaatepilt oli teadlaste sõnul puuri põrand. Tegemist oli traadisõrestikuga, millel need tsiibetid terve elu istuma, seisma ja magama olid sunnitud. Kui traadisõrestikul aga liialt kaua olla, tekivad haavandid, marrastused ja see kõik põhjustab loomadele suurt valu ning ebamugavust.
Mõned tsiibetitest olid ka liialt kõhnad, sest nende menüüsse kuuluvad vaid kohvikirsid: puuviljad, mille sees on ihaldatud kohvioad. Teised olid jällegi tõsiselt ülekaalulised, sest pisikese puuri tõttu polnud nad kunagi saanud vabalt liikuda. Osadele tsiibetitele anti aga liialt kofeiini, et nad jaksaksid ikka rohkem süüa ja ärilist eesmärki täita.
Paljudel vaadeldud tsiibetitel puudus ligipääs puhtale joogiveele ja loomadel puudus ka võimalus teiste liigikaaslastega suhelda. Nad olid terve päeva liiklusest ja turistidest põhjustatud müra keskel. Loomadele aga mõjub taoline müra ja ebaloomulik keskkond kurnavalt ja tekitab suurt stressi.
Mis on maailma kalleima kohvi tegelik kvaliteedimärk?
Teadlaste arvates ei ole kohviistandustes peetavate puuris elavate tsiibetite kohvioad nii kvaliteetsed, kui seda on looduses elavate tsiibetite omad. Nimelt valivad looduses elavad tsiibetid ise, milliseid kohvikirsse nad söövad ja seetõttu on väljaheidetest saadud kohvioad parima kvaliteediga. Puuris peetavatele tsiibetitele söödetakse aga kõiksuguseid kohviube, mistõttu on suurtootjate Kopi Luwak palju kesisema kvaliteediga.
Kahjuks ei ole võimalik kindlaks teha, kas kohvioad pärinevad puuris või metsikus looduses elavalt tsiibetilt. 2013. aastal tegi BBC varjatud uuringu, milles selgus, et sageli müüakse puuris elavatelt tsiibetitelt saadavaid kohviube looduslike pähe. Teisisõnu ei saa pelgalt pakendil oleva sildi järgi uskuda, et tegemist on just selle kõige õigema Kopi Luwakiga. Kohviubade kvaliteeti hindamiseks puudub sertifitseerimissüsteem, mistõttu on võimatu teha kindlaks, kust kohvioad pärinevad.
Paljud kohvieksperdid soovitavad hoiduda Kopi Luwaki tarbimisest, sest tegemist ei ole enam haruldase ja kalli kohviga, vaid sellest on saanud masstoode, mille nimel koheldakse tsiibeteid vägagi julmal viisil. Kopi Luwaki tarbimine aitab julmale ärile ja loomade halbadele elutingimustele ainult kaasa. Samuti on nad öelnud, et Kopi Luwak pole kaugeltki parim kohv, millest alustada. Kuigi tsiibetite seedekulgla läbimine muudab kohvi mahedaks, siis kaovad protsessi käigus ühtlasi ka head happed ja maitse, mis üht head tassitäit kohvi iseloomustab.
Allikas: news.nationalgeographic.com
