Nässu imeline lugu: külmas värisev hing sai loomasõprade abiga elule uue võimaluse

Meie seas on palju loomi, kes on tänu heade inimeste abiga saanud elule uue võimaluse ja leidnud armastava kodu. Loomade päästmisega aktiivselt tegelev, kuid anonüümseks jääda sooviv vabatahtlik räägib südamlikke lugusid teise ringi loomadest, kes tema ja paljude teise abiga endale hooliva perekonna on leidnud. Üheks neist abivajajatest on olnud Nässu, kelle päästmislugu on puudutanud paljude südameid.

Ühel 2017. aasta jaanuarikuu õhtul märkasin teiste vabatahtlikega sotsiaalmeedias postitust ühest õnnetust tuisus ekslevast koerakesest. Pulstunud ja määrdunud karvaga koer oli väikest kasvu, nägi räsitud välja ja värises üle kere lõikava tuule käes, kui ta Raikkülas asuva elumaja kuuride juurde peavarju otsima tuli. Facebooki kaudu õnnestus postituse teinud mureliku naisterahvaga kokku leppida, et too koera jaoks kuuri alla sooja teki ja midagi söödavat poetaks. Lootsime, et külmas ekslev lemmik saab veidi kehakinnitust, kuid koer sel õhtul enam tavapärasesse magamispaika ei tulnudki. Me kartsime kõige hullemat, sest tol jaanuarikuu ööl mässas õues suur lumetuisk ja külmakraade oli üle kahekümne.

Järgmisel päeval aga hingasime kõik kergendatult, kui kuulsime, et koer on tagasi kuuride juures. Kahjuks ei lasknud ta esialgu endiselt kedagi ligi. Ta kartis ja urises iga lähenemiskatse peale, kuid selle probleemi lahendas kohalik noor neiu Doris, kes vapralt väikese koera koos tekiga sülle haaras ja koju viis. Kui koer aru sai, et Doris ei taha halba, kosus ta tänulikult soojas toas, sõi ja puhkas.

Arvestades tema räsitud välimust ja sünget minevikku, soovisid vabatahtlikud ta siiski Tallinnasse toimetada, et koeraga lihtsam edasi tegeleda oleks. Heade inimeste abiga Tallinnasse transporditud loomake leidis endale Jüri külje all hoiukodu. Hoiukoduks sai noor abielupaar kahe väikese lapse ja kahe kassiga. Mäletan, et see algus läks meil üle kivide ja kändude, sest rääkimata sellest, et peahaavaga Nässu haises kohutavalt, oli ka tema nahk niiskusest ja külmast üleni punane ning põletikus. Koera hambad olid väga halvas seisukorras ja igeme peal oli kasvaja.

Pereellu sulandumine võttis aega, sest Nässu ei olnud tõenäoliselt lastega varem kokku puutunud. Ta pelgas neid ja kippus urisema iga äkilise liigutuse peale, mistõttu olime juba valmis uut hoiukodu otsima. Vapper perenaine Bamela ei andnud aga nii kergelt alla ja tahtis nii koerale kui ka lastele harjumiseks pisut aega anda. Järjepidevus ja külm närv hakkasid üks hetk ka vilja kandma ja omavahelised suhted laabusid vaid sõnade ja maiuste abil.

Sealt edasi hakkas lõpuks ometi kõik vaikselt paremuse poole minema. Arst vaatas Nässu üle ning vabatahtlike abiga kogutud raha abil eemaldati koeralt kasvaja, ta pesti, pügati ja kord räsitud ning külmas tuules värisenud Nässu sai endale täiesti uue ilme.

Olgugi, et armastava päriskodu leidmine võttis algul küll pisut aega, tulid ühel ilusal veebruarikuu päeval Nässut vaatama inimesed, kes armusid sellesse krapsakasse koera esimesest silmapilgust. Nii see koerake tookord nendega koju ka sõitis. Nässu alustas oma elu puhtalt lehelt ja kolis elama Kakumäe eramajja. Tema eest hoolitseb pastorist proua koos abikaasaga ning armastust jagavad ka omaniku tütar ja tema lapsed.

Nässu päästmislugu on puudutanud paljude südameid. See õnnetu ja külmas ekslev hing põhjustas loomasõpradele pisaraid ja südamevalu, kuid ühendas ka palju häid inimesi, kes koerale eelmise aasta algul appi tõttasid. Täna elab Nässu õnnelikult koos oma uue perekonnaga ja naudib armastavat lemmiklooma elu.

Ka teise ringi koerad väärivad armastust, kodusoojust ja turvatunnet, mistõttu tee üks heategu ja teata alati abivajavast, väärkoheldud või hulkuvast loomast Eestimaa Loomakaitse Liidule või Eesti Loomakaitse Seltsile.