Filmis jälgitakse aasta jooksul seakasvataja Bobi ja tema sigade tegemisi. Bob Comise talus on sigadel tõeliselt õnnelik elu, nad saavad vabalt ringi joosta, mudas mõnuleda, puude vastas ennast kratsida, päikest võtta ja üleüldse igatpidi oma olemist nautida. Kuid nad ei tea, et nende mõnus elu saab peagi otsa, sest inimene, keda nad üle kõige usaldavad ja armastavad, on tegelikult reetur.

2014. aasta kevadel kirjutas Comis vastuolulise artikli „Õnnelikest sigadest saab õnnelik liha?“. „Nad on õnnelikud sead. Nad on võibolla nii õnnelikud kui õnn ise,“ kirjutas ta ja tunnistas, et sigade rõõmus olek on nakatav ning neid nähes läheb ka tal endal meel alati rõõmsaks. Kuid viimase kui ühe tema talu sea elu lõppeb tapamajas. Bob mõistab, et midagi on siin valesti. Ta teab, et humaanne tapmine on müüt ning ta ei soovi enam selles osaleda. Artikkel lõppes kahetsusest tulvil sõnadega: „Mind kummitavad need 2000 õnnelikku siga.“

Bobi lugu jäi silma filmirežissöör Allison Argole, kes tunnistas, et artikli toon oli tema jaoks niivõrd sügavalt liigutav, et lugemisega lõpule jõudes olid tal pisarad silmas. Peale seda ta teadis, et peab tegema Bobist ja tema sigade toimetamistest filmi.

„Tegemist on ääretult ilusa ja esteetiliselt kütkestava filmiga, mis haarab vaataja endasse nii visuaalselt kui ka emotsionaalselt,“ kinnitas Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige Ireene Viktor. „Meid hoitakse tunni aja jooksul ühe mehe südametunnistuse lummuses.“

Film on ingliskeelne, eestikeelsete subtiitritega. Piletid on müügil Tartu Elektriteatri kodulehel ja kohapeal.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena