Armastus esimesest silmapilgust: hüljatud taluloomade varjupaigas armusid lehm ja Tori hobune
Rantšo külastajate jaoks pakub kõige suuremat hämmingut see, kuidas nii erinevad loomad omavahel sõbralikult ära elavad. "Kõigil ongi oma iseloom ja omad nõudmised, aga ülejäänud kari aktsepteerib seda. Kui neil on ruumi ja kõhud on täis, siis erilisi probleeme ei teki," rääkis Baikov "Vikerhommikus".
Baikovi sõnul on loomapargis tekkinud loomade rohkuse tõttu mitmeid huvitavaid paare. "Nüüd me avastasime, et üks suur Tori täkk Aachen ja meie Panda on suur armunud paar. Panda on kahe-aastane lehmik. Ninad koos ja kudistavad nii armsalt," kirjeldas naine.
Taluloomade varjupaika on toodud hobuseid, veiseid, vasikaid, lambaid, sellel aastal on kitseuputus, linde, jäneseid ja teisi loomi. "Meile tuleb üle Eesti loomi ja ma ei oska öelda, mis on juhtunud. Kas kuidagi on info laiali läinud, et me oleme neid võtnud, ma ei oskagi öelda. Kui inimesed ütlevad, et nad tahtsid sinna või tänna neid anda, siis kõik ütlesid, et ainult Ande võtab teie loomad vastu," tõdes naine.
Oma rantšot nimetab Baikov vanade loomade pansionaadiks. "On loomulikult ka noori, aga tihti need kitsed, kes tuuakse, on tiined. Me oleme nad üles putitanud. Meiega on liitunud loomakaitseliit, et kui on mingi farmiloom ikka hädas ja tuleb ära paigutada või kui on nõu vaja, arvestavad nad minu arvamusega," ütles ta.
Baikov rõhutas et nende kodus loomi teise ilma ei saadeta, vaid nad saavad seal rahulikult veeta aega oma elupäevade lõpuni. "Hobuseid on meil 14, kitsi ma enam ei saagi aru, kui palju neid täpselt on, ära antud on üle 60," ütles Baikov.
Suur osa kitsi saabus rantšosse lennujaama külje all asuvast Pilpakülast. "Oli üks vene härra, kes oli neid seal ammu aega pidanud. Loomadel ei olnud aedasid ega mitte midagi, nad elasid omapead ja paljunesid. Probleem tekkis sellest, et koerad murdsid neid," ütles Baikov. Kokku koguti Pilpakülast 27 viletsas olukorras emast kitse ning nende 18 talle. "Ei ole huvilisi olnud, aga tavaliselt suvel on ikka nii, et pered, kes lähevad kuhugi maale, on meilt võtnud oma lapse jaoks lüpsvaid kitsi, et piima saada," ütles Baikov. Ranna rantšos piiratakse kitsede ja lammaste arvukust kohitsemisega.
Hüljatud loomade päästmisega on naine tegelenud üle 15 aasta, kuid kõige rohkem hakkas loomi saabuma eelmise aasta lõpus.
Farmiloomade turvakodu sündis veebruaris ja tänaseks on kõik vakantsed kohad loomadega täidetud. "Me ei osanud arvata, et me puudutame sellist Eesti valupunkti, just seetõttu, kui palju tegelikult inimesi Eestimaalt ära läheb ja oma talupidamised lõpetab," ütles Baikov.
Näiteks Põlvamaalt helistas Baikovile murelik loomaomanik, kes ütles, et on kaotamas kolmandat töökohta Soomes, sest ei suuda oma loomi ära realiseerida. "Meie rakendame oma loomad puhtalt maahooldusesse ja hoiame Läänemaal päris pika mereääre puhtana. Loomad on kasulikud loodusele," ütles Baikov, mida kodutute taluloomadega pihta hakatakse.
Baikov lisas, et hakkama saadakse tänu sõpradele, kogukonnale ja fännidele.
Allikas: ERR
Toimetaja: Rutt Ernits
