10 põnevat fakti: milliseid saladusi peidab endas nahkhiir?
1. Nahkhiired moodustavad neljandiku kõikidest imetajatest
Maailmas on ligikaudu 1100 liiki nahkhiiri. See tähendab, et neljandik kõikidest imetajatest on nahkhiired ehk kui kõik imetajad nelja gruppi jagada, oleks igas grupis üks nahkhiir. Nahkhiirtest rohkem liike on näriliste hulgas, näiteks rotid, hiired ja oravad. Kuigi nahkhiired võivad välimuselt närilistega isegi sarnaneda, siis tegelikult on nad suguluses primaatidega.
Laias laastus on nahkhiiri kahte sorti: suured ja väikesed. Valdav osa suurtest nahkhiirtest toituvad puuviljadest või taimede nektarist. Seetõttu on nahkhiired taimekasvatajatele paras nuhtlus. Nahkhiired liiguvad lillelt lillele sarnaselt mesilastele või lindudele. Väiksed nahkhiired söövad peamiselt putukaid. Mõned liigid toituvad ka kaladest, pisikestest lindudest ja sisalikest.
2. Suuri nahkhiiri nimetatakse vahel lendavateks rebasteks ja pisikesi kimalasteks
Maailma väikseim nahkhiireliik Craseonycteris thonglongyai kaalub vaevu kaks grammi. Väikseima nahkhiire tiibade siruulatus on 2,5 cm. Suurim tiiburiliik Pteropus giganteus kaalub aga kuni 1,6 kilo. Suurte tiiburite tiibade siruulatus võib ulatuda koguni 1,7 meetrini. Acerodon jubatus kannab inglise keeles nime Giant Golden-Crowned Flying Fox. Ilmselt ka seetõttu, et suuremad nahkhiired meenutavad välimuselt rebaseid.
3. Nahkhiired on ainsad lendavad imetajad
Aeg-ajalt nähakse ka oravaid lendamas, aga oravad päriselt ei lenda. Pigem on tegemist pika hüppega ühelt puult teisele.
Kuidas nahkhiired aga lendavad? Nahkhiirtel on käed ja sõrmede vahel on imeõhuke nahk. Sõrmi liigutades on nahkhiired võimelised õhku tõusma ja püsima seal pikema perioodi vältel. Suurem osa olulisi lihaseid on kinnitatud nahkhiire rinnakorvi ja õlgade külge. Nii on nahkhiirel kontroll oma nahksete tiibade üle. Kusjuures nahkhiir suudab paremini kontrollida oma lendamist kui lind.
Nahkhiired võivad lennata kuni 97 kilomeetrit tunnis, mis muudab nad kiiremaks kui näiteks öökullid.
4. Paljud nahkhiired kasutavad toidu otsimiseks kajalokatsiooni
Nahkhiirtel on toidu leidmiseks spetsiaalne meetod, milleks on kajalokatsioon. Esialgu teeb nahkhiir nina kaudu häält, mis on liialt kõrge, et inimesed seda kuuleksid. Need helid kostuvad rohkem nagu piiksude või klikkidena. Nahkhiir suudab selliseid teha aga paarkümmend tükki sekundis. Peale heli tekitamist kuulab nahkhiir kaja, et teha kindlaks, mis või kes asub ta lähedal. Olulised on kaja ja aeg, mis läheb kaja tekkimiseks.
5. Nahkhiired söövad palju, kuid nad ei lähe paksuks
Nahkhiired kulutavad suure osa ööst toidu otsimiseks ja söömiseks. Üks pruun nahkhiir võib öö tunni jooksul süüa tuhat sääske. Verd imev nahkhiir võib aga 20 minuti jooksul imeda 28 grammi verd, mis on rohkem kui tema enda kehakaal. Paljud nahkhiired söövad öö jooksul rohkem, kui nende kehakaal on. Nahkhiired ei lähe aga paksuks, sest neil on väga kiire ainevahetus, mistõttu muudetakse kogu sissesöödu maksimaalselt 20 minuti jooksul energiaks.
6. Nahkhiired saavad ühe järglase aastas
Hiired ja linnud saavad aasta jooksul nahkhiirtega võrreldes väga palju järglaseid. Miks ei võiks siis ka nahkhiired saada? Kui emane nahkhiir ootab järglast, siis peab ta sellele vaatamata öösiti ringi lendama ja toitu otsima. Peale järglase ilmale tulekut peab emane nahkhiir oma järglast esialgu seljas tarima. Lendamine oleks aga võimatu, kui nahkhiir saaks korraga kolm või neli järglast. Nii ei saaks nahkhiir süüa ja sureks koos oma järglastega.
Emane nahkhiir ootab järglast kuus kuud. Ta lükkab järglase ilmale toomist edasi nii kaua kui võimalik. Kui väike nahkhiir sünnib, toitub ta esmalt emapiimast nagu teisedki imetajad. Kui väike nahkhiir on juba piisavalt tugev riputamaks end pea alaspidi, siis on ta ka juba piisavalt suur, et ise toitu hankida.
7. Nahkhiired elavad kaua
Tavaliselt ei ela väikesed imetajad just kuigi kaua. Paljud putukad elavad näiteks mõned nädalad või kuud. Mõned isegi päeva või pisut rohkem. Hiir elab näiteks kolm aastat nagu koduvarblanegi. Nahkhiir elab aga 20-30 aastat, mis kauem kui tüüpiline koer.
Miks see nii on? Teadlaste sõnul on nahkhiirtel üllatavalt hea immuunsüsteem ja paljudel haigustel pole nahkhiirtele mõju. Nahkhiired võivad mitmeid haiguseid kanda, kuid ise nad ei nakatu. Lisaks arvavad teadlased, et lendamine hoiab nahkhiired tervena, mis on jällegi märk, et regulaarne liigutamine hoiab tervise tugevana.
8. Nahkhiirtele meeldib end puhtana hoida
Nahkhiired on väga puhtad loomad ja kannavad oma välimuse eest hoolt. Nad lakuvad end pidevalt ja põhjalikult, rippudes samal ajal pea alaspidi. Kui peaks tekkima mõte, kas nahkhiired mitte ei väljuta niimoodi rippudes enda peale väljaheiteid, siis vastus on ei. Kui neil tekib selleks vajadus, siis lähevad nad hetkeks püsti, ajavad asja ära ja lasevad end taas rippuma. Muuseas peetakse nahkhiire väljaheidet heaks väetiseks.
9. Sugugi mitte kõik nahkhiired ei ela koobastes
Kindlasti oled filmides näinud stseeni, kus koopasse sisenedes järsku kõik nahkhiired suure kisaga minema lendavad. Tõsi, paljud nahkhiired võivad koopa veeta päevi või isegi kuid olles ise talveunes, kuid sugugi mitte kõik liigid ei eelista koopas elada. Mõned nahkhiired magavad puudel, teised eelistavad aga maha jäetud hooneid. Leidub ka erandeid. Näiteks nahkhiireliigile Kerivoula hardwickii meeldib magada hoopis keerdus kujuga taimelehtedel. On liike, kellele meeldib end isegi ämblikuvõrkude taha peita. Nahkhiireliigi Ectophylla alba esindajad ehitavad endale aga lehtedest pesa.
10. Mõnedel nahkhiirtel on veidra välimusega nägu
Paljud nõustuvad, et nahkhiired pole välimuselt just armsaimad imetajad, kuid mõned nendest näevad eriti jõledad välja. Näiteks nahkhiireliigi Rhinolophidae esindajate nägu meenutab välimuselt hobuserauda. Inglise keeles kannabki liik nimetust Horseshoe bat. Lisaks leidub ka teisi nahkhiireliike, mille esindajate näojooned on äärmiselt koledad. Koledad näojooned aitavad nahkhiiri aga toidu jahtimisel. Mida koledamad on nahkhiire näojooned, seda edukam on ta pimeduses orienteerumisel.
Allikas: ipfactly.com
