Neljajalgsed ja neljarattalised sõbrad ühe katuse all

Seekordne rubriik “Käpad tööl” viib meid ettevõttesse, kus on palavalt oodatud nii inimese neljarattalised kui ka neljajalgsed sõbrad.

Tundub, et Toyota Baltic teab, milline on üks hea sõber, sest ka nende autod on Eestis enim müüdud neljarattalised, ja võibolla seetõttu leiabki siit kontorist ka rohkem kui ühe neljajalgse sõbra. Nii nagu autode puhul, on ka nende neljajalgsete valik lai: siin on nii kassid kui ka koerad, üks ägedama iseloomuga kui teine. Toyota Balticu lemmikloomade klubisse kuuluvad eesti hagijas Hugo, saksa lambakoer Juss, spanjel Puffi, iseteadlik kass Sal ja noorim liige kass Koko. Meie kohtusime neist kolmega.

Kui hästi mõelda, siis saab autode ja lemmikloomade vahele tõmmata mitu paralleeli. Ka auto teenib sind truult nagu koer, mootor nurrub nagu kass ja nad mõlemad on sulle pikkadel rännakutel headeks kaaslasteks.

Püksid on Sali jalas

Lemmikute kamba boss on ettevõtte tegevjuhi Osvaldo kass Sal. Sal hakkas kontoris käima möödunud aasta sügisel, mil kolleegid Osvaldole lemmiklooma leida aitasid. Kolleeg Monika räägib, et ühel päeval astus Osvaldo tema juurde ja ütles: “Find me a cat.” (Osvaldo on itaallane, kelle töökeel kontoris on inglise keel). “Ju ta arvas, et kuna mul on koer, siis tean loomulikult ka kassidest kõike. Ja kuidagi juhtuski nii, et leidsime Osvaldole Pesaleidja kassitoast ideaalse väikese kassipoisi – Sali.”

Osvaldo hakkas Sali kohe algusest peale kontorisse kaasa võtma. “Ma soovisin, et kass harjuks inimestega ja oleks sotsiaalne, ning usun, et selline tegevus aitab sellele palju kaasa.”

Ka töötajate sõnul on see hallitriibuline, valgete piirjoontega kass üks igavesti maru tegelane, kellele meeldib lillepotis magada, aeg-ajalt pättust teha ja kiikuda. Kiik on tal tõesti uhke. Kuigi see oli siin enne Sali, on just tema see, kes sellel kõige sagedamini kiigub. “Sal nagu polekski kass, tal on lapse hing sees – ajab palle taga, ronib kiigeköiel ja käib aeg-ajalt kõigi juures pai nurumas,” kirjeldab sekretär Jana bossi kassi.

Samuti osaleb Sal koosolekutel, kus ta istub ja vaatab vaikselt ekraani, nagu saaks aru kõigest, millest seal räägitakse. Tegelikult jälgib ta – nagu kassile kombeks – hoopis ekraanil ringi liikuvat hiirt. “Ja kui ta äkki keset koosolekut mõne naljaka liigutuse teeb, siis muigavad ka kõige mõtlikuma ja tõsisema näoga kolleegid,” kirjeldavad töötajad. “See pisike nöbinina on toonud kontorisse tõesti palju elevust ja kilkeid ning ka Osvaldo on pärast kassi võtmist muutunud palju rahulikumaks,” teavad Elli ja Monika rääkida.

Hugo, maailma kõige õnnetum koer

Just nii kutsub perenaine Monika oma peagi 6aastaseks saavat Hugot, kellel on eesti hagijale omase silmavaate tõttu nii-nii õnnetu nägu ees. “Ja ühele korralikule eestlasele kohaselt on ta ka suhteliselt pikatoimeline ja rahuliku meelega, mistõttu on Hugo ideaalne kontorikoer,” lisab Monika.

Kontoris olles Hugo väga ringi ei traaligi ja istub kenasti perenaise juures. Kuid õues jookseb Hugo ringi ja pistab oma nina kõikjale, kuhu vähegi võimalik. Tubasest flegmast saab ühtäkki maailma kõige uudishimulikum koer. “Ma olen mõelnud, et kui Hugo saaks pidada mõnda ametit, siis oleks ta kindlasti keskkriminaalpolitseiuurija,” lisab Monika. Kuigi koer käib Toyotas vaid poole kohaga, on ta tegelikult väga kogenud kontoriloom. Kui perenaine paar aastat tagasi Saksamaal elas, oli Hugo temaga pea iga päev tööl kaasas. “Seal on kirjutamata reegel, et lemmiklooma ei tohi üksi päevaks koju jätta, mistõttu on loomad kontoris Saksamaal tavaline nähtus,” ütleb Monika.

Üsna vähe levinud eesti hagija kasuks otsustas Monika mitmel põhjusel: “Esiteks olen ma tõeline Eesti patrioot ning teiseks meeldib mulle Hugo kolmevärviline karv ja tema suurus, mis on just parasjagu suur, aga mitte liiga. No ja muidugi on ta lihtsalt nii meeletult ilus ja armas.”

Kamba noorim liige Koko

Pehme ja heledama karvaga kass Koko on Toyota lemmikuteklubi noorim liige, kes liitus kambaga alles aasta algul. Kui inimesi jagatakse kassiinimesteks ja koerainimesteks, siis Koko perenaise Kristiina puhul see paika ei pea. Olnud enne pikka aega koeraomaniku rollis, teab ta öelda, et sama hästi sobivad talle ka kassid. “Ma mäletan hästi seda aega, mil mul kassi veel polnud ning käisin pidevalt Sali paitamas ja temaga mängimas. Eks see nakataski mind kassipisikuga, mistõttu otsustasin pärast koera lahkumist endale kassi võtta,” ütleb Kristiina. Kuna Sal on boss, siis kaks isast kassi üldjuhul kontoris korraga viibida ei saa. “Sal, kes on siin alates sügisest territooriumi valvanud, tegelikult Kokot väga ei salli. Seetõttu ongi kassidel nn vahetustega töö,” muigab Kristiina.

Loomad loovad hea õhkkonna

Kui uurida, mida neljajalgsed sõbrad kontorisse juurde annavad, siis kõlab nagu ühest suust – nad on tõelised stressimaandajad. “Aeg-ajalt ikka tuleb töises plaanis ette pingeid ja arusaamatusi. Kui aga just siis kass su lauale hüppab ja sa teda paitada saad, läheb meeleolu palju paremaks. Samuti annab häid emotsioone ja energiat koera patsutamine,” räägivad töötajad. Toyota töötajaid on loomad ka ühendanud. “Mäletan, kui Sal oli kolm päeva kadunud, siis kogu kollektiiv otsis kassi mööda kõikvõimalikke kanaleid taga. Ka töö juures tundsid kõik muret oma “ühise lapse” kadumise pärast,” kirjeldab Monika Sali kolmepäevast hulkumist. Tegevjuhi Osvaldo sõnul on loomadel töötajatele samuti enamjaolt vaid positiivne mõju. Lisaks stressi vähendamisele aitavad nad kaasa töötajate omavahelisele sotsiaalsele suhtlusele, mis ei puuduta tööteemasid.

Reeglid paigas

Olgugi et neljajalgseid on Toyota Balticu kontoris palju, on siiski reeglid paigas ja kodukord tagatud. Töökoht on eelkõige mõeldud töö tegemiseks ja neljajalgsed toovad sinna lisaväärtust. Üks reegel on näiteks see, et köögi uks hoitakse alati kinni, sest muidu võib kolleegi vorstivõileib hoopis kassi küünte vahele jõuda. On olnud olukord, kus Sal on köögist munad ära varastanud. Samuti on kirjutamata reegel see, et iga peremees vastutab oma lemmiku eest ise. Tuleb jälgida, et loomad ei häiriks teisi kolleege ega ehmataks külalisi.