Delfi Lemmiklooma portaalis alustab uus kassiblogi „Felix kirjutab“

Kurrrnjäuuu, oli see alles magus uni! Üks asi, mis on pikast hommikuunest ja sellele järgnevast kergest lõunauinakust veel parem, on mu armsas toidunõus ootav kiisueine. Vahel unustab mu peremees selle muidugi ära, aga ütleme nii, et minu ümmargustele tõllaratastele on väga raske vastu panna. Nii olengi praeguseks suutnud teda nii palju õpetada, et enamasti teab ta juba ise väga hästi, et pärast minu ärkamist tuleb mulle maitsev kiisueine kaussi panna. Ja no loomulikult premeerin ma teda pärast ohtra nurrumisega.

Säravvalges toidunõus ootav mahlase tarrendiga õrn köögiviljadega liharoog on endiselt äraütlemata hõrgutav. Minu suurimad lemmikud on näiteks Felix Sensationsi kiisueine pardi ja spinatiga ning Felix Fantasticu kiisueine kalkuniga. Samas kellele ma ikka valetan, sest kõik Felixi kiisueined on lausa kurjakuulutavalt maitsvad. Need lihtsalt saavad liiga kiiresti otsa! Olen küll mõnikord mõelnud, et võiks oma ellu vaheldust tuua ja midagi uut proovida, aga Felixi kiisueined on küll üks kindel asi, mille puhul ma seda teha ei ole suutnud. Ja tegelikult, miks peakski – mu elu on juba selletagi piisavalt seiklusrohke ja põnev. Vahel võib-olla isegi liiga põnev, mis mu peremehele miskipärast alati meeldida ei pruugi. Aga mis sa teed, kui lillepotis müttav ämblik nii kutsuvalt ringi jookseb või patsikummid justkui ise mulle tee peale satuvad. Rääkimata siis niidirullidest ja lõngakeradest. Need ju lihtsalt kutsuvad mängima.

Ah, mis ma ikka endast nii pikalt räägin. Tegelikult mõtlesin hakata hoopis teistest kassidest kirjutama. Või isegi kõigist kassidest. Näiteks annan nõu, kuidas kasside eest hoolitseda ning mida neile süüa anda, et karv ikka siidiselt pehme oleks ja ilusti läigiks. Samuti kirjeldan kasside käitumismustreid ja nende tundemaailma eripärasid. Sest no olgem ausad, kes selles minust parem oleks! Okei, ärge muretsege, nii targaks ma ennast ka ei pea. Et info ikka alati asjakohane ja õige oleks, kaasan enda mõtteid täiendama ning parandama ka mõne pädeva veterinaari.
Lisaks võtan luubi alla ka ägedad ja kuulsad kassid koos nende veelgi ägedamate ning kuulsamate omanikega.

Usun, et sellest tuleb üks vägev mõtete, nõuannete ja ideede pagas, mis kulub marjaks ära ja teeb meele rõõmsaks nii kõigil Eesti kassidel kui ka nende omanikel. Või mida teie arvate?
Praeguseks on aga minu käpad juba piisavalt vatti saanud. Kaheksa käpapadjakesega trükkimine ei ole just kergete killast, aga eks harjutamine teeb meistriks!
Järgmiste juttudeni!

Teie Felix