Igaveseks kadunud: kõik need loomad surevad tõenäoliselt kliimamuutuste tagajärjel välja
Teadusajakirjas Science avaldatud värske uuring väidab, et Lõuna-Ameerika vihmametsades ja mägedes elavatel liikidel on neli korda suurem risk välja surra, kui liikidel, kelle elupaigaks on Ameerika Ühendriigid või Kanada. Austraalias ja Uus-Meremaal, kus liikide rännet piiravad igast küljest ookeanid, on väljasuremisoht poole suurem kui Põhja-Ameerikas.
Washintoni ülikooli bioloogia professor Janneke Hille Ris Lambersi sõnul on läbi viidud uuring tõestus sellest, et inimeste tõttu on maailm olukorras, kus see kunagi varem olnud ei ole.
Paljud teadlased on proovinud ennustada, millised looma- ja taimeliigid ning millistest maailma osadest kliimamuutustest kõige enam ohustatud on. 2013. aasta uuringu andmetel võib lausa 82% Californias elavatest magevee kaladest kliima soojenemise tagajärjel välja surra või langeb nende arvukus ohtlikult madalale tasemele.
Connecticuti ülikooli ökoloogia dotsent Mark Urban leidis, et paljud uuringud kasutasid väga erinevaid uurimisviise. Lõppude lõpuks jõuti aga ikka samale tulemusele. Mees lisab, et uuringuid lugedes sai need valdavalt rühmitada kahte leeri: väga pessimistlikuteks ja üleliia positiivseteks.
Urban töötas läbi 131 uuringut. Kasutades arvutiprogrammi ja teisi statistilisi tehnikaid, hindas ta erinevaid andmeid üle terve maailma ja selline teave on teadlaste sõnul äärmiselt väärtuslik. Urban leidis, et mida kiirem on kliima soojenemine, seda kiiremini hakkavad ka liigid välja surema.
Näiteks kui piirata kliima soojenemist kahele kraadile Celsiuse skaala järgi, siis oleks ikkagi pool maailma liikidest ohustatud. Hetkel proovivad aga paljud riigid jääda kahe kraadi piiresse. Praegu on maailma liikidest ohustatud 2,8%. Kui temperatuur tõuseb 2%, on ohustatud juba 5,2% liikidest.
Kui keskmine ülemaailmne temperatuur tõuseb aga 4,3 kraadi Celsiuse skaala järgi, mis praeguse elustiili järgi on täiesti võimalik, on ohustatud umbes 16% liikidest või siis ümmarguselt võttes iga kuues liik. Olukorda saaks parandada, kui vähendada fosiilkütuste emissiooni.
Mõned liigid, kes on erinevatele keskkonnamõjudele ja -muutustele tundlikumad, on rohkem ohustatud. Näiteks Uus-Meremaa väikesaarel elutsev, väliselt sisalikku meenutava roomaja tuataara järglaste sugu sõltub tugevalt välitemperatuurist. Kui keskkond on külmem, kooruvad munadest emased sisalikud. Kuna temperatuur on tõusnud, on viimastel aastatel emaste osakaal jäänud väiksemaks. See seab aga omakorda ohtu tulevased generatsioonid.
Austraalias on ohustatud kõik liigid kängurudest roosa sabaga jalgadeta sisalikeni ja papagoideni.
Urban tunnistab, et tema värskel uuringul on mitmeid kitsendusi, sest näiteks Aasias olevate liikide väljasuremuse kohta on väga vähe teavet. Lisaks on raske ennustada, kuidas mõjutab kliima rööv- ja saakloomade suhet.
Uuring ei võta arvesse ka keerukaid viise, kuidas kliimamuutused looduslikke süsteeme, saastest tekkinud probleeme või üleüldist liikide arengut mõjutavad. Need asjadolud võivad üldpildi muuta oluliselt hullemaks või seda hoopis kõvasti parandada.
Allikas: news.nationalgeographic.com
