Jaapanis tapeti „teadusuuringute“ nimel sadu tiineid vaalasid
Rahvusvahelise vaalapüügikomitee (IWC) sel nädalal avaldatud kohtumiste tulemused näitavad, et Jaapan tappis 2017-2018. aasta püügihooajal Antarktika vetes 333 vaala, kõik „teadusuuringute“ nime all. Neist enam kui 120 olid tiined.
Jaapani sõnul peavad nad jätkama seda (peaaegu) iga-aastast praktikat, et mõista „Antarktika mere ökosüsteemi struktuuri ja dünaamikat“. Jahipidamise asemel nimetatakse seda „bioloogiliste proovide võtmiseks“. Nad väidavad, et vaalade tapmine on hädavajalik nende vanuse määramiseks. Vanus tehakse kindlaks kõrvavaigu tropi suuruse uurimise teel. Samuti pidavat nad nägema vaalade maosisu, rasva paksust, ristlõiget ja kaalu isendi tervisliku seisundi hindamiseks.
Tegelikult ei ole teadaolevalt mingit teaduslikku vajadust vaalade küttimise jätkamiseks. DNA-proovide võtmine, kaugseire ja vaatlusuuringud on piisavad ja suhteliselt delikaatsed meetodid, mis näivad olevat vaalade käitumise ja populatsioonitrendide jälgimisel sama tõhusad. Selle asemel kasutavad mõned riigid „teaduslikke uuringuid“ üldiselt ettekäändena 1946. aastal kehtestatud vaalapüügi eeskirjadest möödahiilimiseks.
Juhuslikult on just Jaapanis lubatud ka vaalaliha müüki turgudel ja restoranides – muidugi pärast seda, kui teaduslikud uuringud on tehtud. Dokumendid näitavad, et kokku oli sihikul 344 Antarktika kääbusvaala ja eelmisel hooajal tapeti neist 333. Rohkem kui kaks kolmandikku olid tiined emased. Lisaks kütiti veel 114 noort ja ebaküpset vaala.
Antarktika kääbusvaal on tavalise kääbusvaala sugulane, kuid moodustab siiski erineva liigi ja neid leidub üksnes lõunapoolkeral. Nad pole kantud punasesse raamatusse, kuna populatsiooni arvukuse määramiseks pole piisavalt andmeid. Viimaseid uudiseid küttimisest on teravalt kritiseeritud.
"See on järjekordne näide sellest, kui jõhkrad ja ebavajalikud need vaalapüügi operatsioonid on, eriti kuna on tõestatud, et mittesurmavad uuringud on teaduslikeks vajadusteks täiesti piisavad,“ ütles Alexa Wellbelove, Rahvusvahelise Loomakaitseseltsi vanem-programmijuht lisades, et vaalad seisavad juba praegu silmitsi merereostusest ja kaubanduslikust kalapüügist tingitud ohtudega.
Tasub aga ära märkida, et Jaapan pole ainus riik, kes tegeleb vaalapüügiga – ega ka ainus riik, kes kasutab „teadusuuringuid“ seaduselüngana. Norra ja Island jätkavad avalikult kaubanduslikku vaalapüüki, irvitades rahvusvahelise konventsiooni üle. Sel aastal tõstis Norra oma iga-aastase vaalapüügi kvoodi 1278-le tavalisele kääbusvaalale.
