VIDEO | Politseimajor: treeningud ja mitmekülgne töö on põhjus, miks politseikoeri peetakse maailma kõige õnnelikumateks loomadeks!
Kersti Nüüdi ja Janek Nüüdi pere vanemad koerad, 6-aastane Felix ja 7-aastane Aron, on tegevad teenistuskoerad, kes seisavad igapäevaselt selle eest, et meie riigipiir oleks turvaline ja kaitstud. Kersti sõnul naudivad nad oma tööd väga ja on alati valmis autosse hüppama, kui tööpostile suundutakse.
Lisaks kahele vanemale koerale kasvab peres ka kaks koerakutsikat, kes suuremaks saades samuti Eesti riigipiiri valvama asuvad. Kahe kuu vanused kutsikad on kogenud koerajuhtide käe all ametialaseid tarkusi õppinud vaid mõne nädala. Peamiselt veedavad nad oma päevad ikka kutsikapõlve nautides ja vaikselt pereeluga harjudes. Koerad õpivad tasa ja targu tundma uut elurütmi ja piirivalvetöös vajaminevaid oskusi. Kersti sõnul peavad kutsikate treeningsessioonid olema ikka lühikesed, et koertel säiliks motivatsioon ning nad liialt ära ei väsiks. "Ka koerad tahavad puhata ja tihtilugu tööpäevast väsinud koeri kodus ei märkagi," lisab ta.
Politseikoerte elust jagab oma mõtteid ka politsei- ja piirivalveameti politseimajor Tõnu Värav, kelle sõnul on politseikoerad ühed maailma kõige õnnelikumad loomad just sellepärast, et neid saadab pidev tähelepanu ja aktiivsed tegevused, mis tagavad koertele nii füüsilise kui ka vaimse heaolu.
Keda loetakse politseikoeraks ja milliseid erinevaid politseikoeri Eestis töötab?
Politseikoer on saanud eriväljaõppe, et täita politseilisi ülesandeid ning ta peab olema PPAs arvele võetud – sellisel juhul on Eesti mõistes tegu politseikoeraga. Politseitöös hakkab noor koer kaasa tegema umbes siis, kui ta on 2-2,5- aastane ning vastava eksami positiivselt sooritanud ehk atesteeritud. Sellele eelneval ajal ehk kutsikaeas käib pidev treening ja väljaõpe.
Täna on PPA-l 71 politseikoera, kes jagunevad väljaõppe järgi kaheks suuremaks grupiks: patrullkoerad ja narkokoerad. Neile omakorda õpetatakse teisi erialasid lisaks. Näiteks õpetatakse patrullkoerale reeglina juurde jälje otsimist, samuti narkootikumide otsimist. Osa koeri saavad jõukasutuse treeningut, mida on tarvis erinevatel politseioperatsioonidel ja näiteks massirahutustel.
Mõned koerad PPAs on saanud jällegi väljaõppe otsimaks relvi, laipu, ka raha. Alles hiljuti oli Tartumaal juhtum, kus relvataolise esemega noorukeid ähvardanud mees peitis relva metsa jätmaks muljet nagu poleks midagi juhtunud. Tõendi leidmiseks asus tööle PPA teenistuskoer Dax, kes leidis võserikku peidetud püstoli üles. Töö oli kiire ja korralik, inimsilmal olnuks sel ajal ja kohas väga vähe võimalusi rohelusse peidetud relv üles leida.
Pommi- ja päästekoerad tegutsevad Päästeameti ridades.
Millised on kõige levinumad tõud, keda politseis kasutatakse?
PPAs on praegu 38 saksa lambakoera, 23 belgia lambakoera, 6 inglise springerspanjelit, 2 jahispanjelit, 1 labrador ja 1 retriiver.
Kust politseitöös kasutatavaid kutsikaid soetatakse?
Suurem osa kutsikatest ehk tulevastest politseikoertest saabuvad Soomest, kuna sealne tööliini koerte aretus on kõrgel tasemel. Küll on üksikuid kutsikaid saabunud ka teiste riikide aretajatelt, näiteks Lätist ja Leedust, Rootsist, Austriast, Saksamaalt, ka Eestist.
Kuidas koerte koolitamisprotsess välja näeb? Kas kõik koerad saavad vajaliku väljaõppe Eestis?
Enamus politseikoeri saavad väljaõppe Eestis, Sisekaitseakadeemia koerte koolituskeskuses ning oma politseinikust peremehe käe all nii töökohal kui kodus igapäevaselt treenides. Väga harvadel juhtudel on PPA soetanud noore paariaastase koera, kellele on väljaõpe juba tehtud.
Tulevase teenistuskoera treening algab peremehega kontakti loomisest, kuulekusharjutustest eriülesanneteni välja. Kogu treening käib alati läbi mängu ning looma premeeritakse kiituse ja teinekord ka toiduga.
Kui kaua kestab ühe koera tööiga ja mis temast vanaduspõlves saab?
Tööiga sõltub koeratõust. Näiteks spanjelid, kes on väiksemad ja vastupidavamad, võivad töötada veel ka 12aastaselt. Saksa lambakoerte tööiga on lühem, keskmiselt 7-10 aastat, aga siingi on erandeid. Näiteks 5. juunil saadeti PPA Mustajõe kordonis pensionile 11,5-aastane saksa lambakoer, kes tegutses senini narkokoerana. Teenekas koer on endiselt küll hakkamist täis, kuid süvenevad liigesehädad ei võimalda tal enam paraku teenistuses osaleda. Pensionile saadetud koer jääb reeglina oma politseinikust peremehe juurde vanaduspõlve nautima.
Milline on igapäevaelu koos politseikoeraga, kas on ka teatavaid piiranguid, sest tegu on töökoera, mitte tavalise perelemmikuga?
Argipäev koos politseikoeraga on täis mängu ja treeninguid, mõistagi ka puhkehetki, mil koer teeb omi koerustükke, naudib pikki paisid ja nõnda edasi. Mitmed käivad teenistuskoertega erinevatel kohalikel ja rahvusvahelistel võistlustel, samuti missioonidel välisriikides. Ka Kersti Nüüd Piusa kordonist, kel on teenistuskoer Aron ja sai sel aastal kutsika lisaks, on käinud Aroniga koos erinevatel missioonidel piiriturvalisust tagamas.
PPA teenistuskoerte puhul on eelduseks, et koerajuht panustab palju oma ajast koera treeningutesse. Piiranguks on, et teenistuskoeri aretuseks ei kasutata. Samuti ei tohi koerajuht kasutada teenistuskoera isikliku hüve teenimiseks.
Kuidas koerajuhiks saab?
Koerajuhiks võib kandideerida politseiametnik, kes on vähemalt aasta jagu teenistuses olnud, boonuseks on varasem kogemus koeraga. Valituks osutunud politseinik läbib omakorda koolituse saamaks vajalikud teadmised, kuidas koera treenida.
Politseinikul, kes soovib saada koerajuhiks, peab olema igakülgne valmisolek 24/7 koera eest hoolitseda, teda treenida. Sellest koerast saab talle pikaks ajaks paarimees ja parim sõber, kellega nii töiseid kui argiseid muresid ja rõõme jagada. Tihedad treeningud ja mitmekülgne politseitöö on muide ka põhjus, miks politseikoeri peetakse maailma kõige õnnelikumateks loomadeks. Neid saadab pidev tähelepanu ja aktiivsed tegevused, mis tagab koerale nii füüsilise kui vaimse heaolu.
