VIDEO | Kõik oluline, mida lemmikloomade kiibistamisest teadma pead

Ikka võib juhtuda, et lemmikloom satub oma koduterritooriumilt väljapoole. Neid põhjuseid, miks loom kaduma läheb, võib olla mitmeid ja just siis tuleb paigaldatud mikrokiip appi. Kiibistatud lemmikloomal on palju suuremad žansid taas koju jõuda. Kuid kiibist ainuüksi ei piisa, loom tuleb ka registrisse kanda.

Neid põhjuseid, miks loom kaduma läheb, võib olla mitmeid – loomapoolne hirm (äike, ilutulestik vms), igavus, uudishimu jne. Esineb ka inimese pahatahtlikku käitumist – looma hirmutamine, värava avamine, varastamine vms. Kui siis lemmik on segaduses ja ei oska koju tagasi minna või on maailm nii põnev, et ei tahetagi koju, siis tuleb ta koju tagasi aidata.

Kassid, koerad ja teised lemmikud inimkeelt ei räägi ja kuidas siis teada saada, mis on lemmiku nimi, kus võiks olla tema kodu või kellele ta kuulub. Siinkohal tulebki appi kiip, mis aitab võõra looma tuvastada ja omanikuga kokku viia. Igale vastutustundlikule loomaomanikule on oluline, et tema lemmikloom on identifitseeritav. Lisaks on kiibistamine ja registreerimine oluline ka omavalitsustele ja loomi abistavatele organisatsioonidele.

Mis on mikrokiip ja kiibistamine?

Kiip (ka mikrokiip) on väga pisike elektroonilist informatsiooni sisaldav biokapsel, mis kannab endas unikaalset digitaalset numbrikombinatsiooni. See numbrikombinatsioon seotakse väliselt peetavas lemmikloomaregistris omaniku andmetega.

Ainult veterinaaridel on õigus läbi viia kiibistamise protseduur. Mikrokiibiga saab märgistada igat liiki ja igas vanuses loomi. Kiipe on olemas mitmes suuruses ja see valitakse looma suuruse järgi. Kiip süstitakse süstlalaadse instrumendiga loomale naha alla kaela vasakule poolele. Kiibistamine ei ole valulikum kui muu süstimine, näiteks vaktsineerimine.

On tulnud ette juhuseid, kus inimene, kes on looma leidnud, ütleb, et loomal kiipi ei ole, sest ma katsusin. Katsumise teel ei ole võimalik kiibi olemasolu tuvastada, sest see ei ole läbi naha tuntav. Kiibi lugemiseks on vajalik kiibilugeja, mis kiibi olemasolu korral kuvab ekraanile kiibinumbri.

Kas kiibiga võib midagi juhtuda?

Üldjuhul peab kiip vastu kogu looma eluaja. Võib juhtuda, et kiip liigub naha alla teise kohta, kuid see ei mõjuta tema töötamist. On olnud erandlikke juhuseid, kus kiip on lakanud töötamast. Seetõttu võiks alati, kui külastatakse veterinaari, igaks juhuks lasta ka kiip üle kontrollida, siis on kindel tunne, et kõik on korras. Kui kiip on lakanud töötamast, tuleks paigaldada uus kiip ja see ka uuesti registrisse kanda.

Mis on lemmikloomaregister?

Eestis on kolm registrit, kuhu lemmikloomi kantakse. Lemmikloomaregistritesse saab kanda igat liiki lemmikloomi. Kiibinumber registreeritakse ja sellega seotakse lemmiklooma omaniku andmed.
Lemmikloomaregister LLR on üle-eestiline lemmikloomade register, mille kasutajateks on omavalitsused, veterinaarid, varjupaigad, MTÜ-d jne. See on kohustuslik register mitmetes omavalitsustes, näiteks Tallinnas, Pärnus, Kuressaares jne.

Eesti Väikeloomaarstide Seltsi teenus lemmikloomade omanikele ja omavalitsustele on Eesti Lemmikloomaregister. See register on seotud üle-euroopalise registriga Europetnet, mis võimaldab reisil kaduma läinud looma omanike kiiret leidmist kogu Euroopast.

Tõukoerad on kantud lisaks Eesti Kennelliidu registrisse (register.kennelliit.ee). Tõutunnistust ei väljastata kiibistamata/märgistamata tõukoerale ja müüa tohib ainult kiibistatud tõukoerakutsikaid.
Lemmiku otsimine registri kaudu on kõikidele kättesaadav. Otsingukasti tuleb sisestada kiibinumber ja siis kuvatakse ekraanil looma liik ning nimi ja loomaomaniku kontaktid (nimi ja telefoninumber).

Kuidas saavad andmed registrisse?

Registrisse kandmata kiibist ei ole mingit kasu, sest number üksi ei ütle mitte midagi.
Portaalis LLR saab loomaomanik kiibitud lemmiku ise tasuta registreerida, tutvuda oma registreeritud looma(de) andmetega ja uuendada kontaktandmeid. See on eriti oluline, kui muutub telefoninumber, mille kaudu omanikuga ühendust võtta. Portaali kasutamiseks on vajalik ID-kaart. Lisaks saavad andmeid sisestada ja vahetada registriga liitunud omavalitsused, veterinaarid ja varjupaigad.

Veterinaaride poolt kiibistatavate loomade puhul tuleb küsida, kas teenus sisaldab andmete kandmist registrisse või tuleb see lisaks tellida. Tõukoerad kannab Eesti Kennelliidu registrisse Kennelliidu töötaja.

Kui nüüd loom on juba kiibitud ja on teada kiibi number, siis saab igaüks kontrollida, kas tema andmed on registris. Kui otsing tulemust ei anna, siis on viimane aeg ise oma andmed registrisse kanda.

Milliseid lemmikloomi kiibistatakse?

Normaalseks peetakse, et tõukoerad ja -kassid kiibistatakse ning neile vormistatakse lemmikloomapassid. Segavereliste ja ketis peetavate koerte puhul arvamus muutub. Ei kett ega segaverelisus hoia looma kodus. Samuti arvatakse, et toakassi ei pea kiibistama. Ei ole harvad need juhused, kus muidu toas elanud kass on läbi akna ennast õue pressinud ja ära kadunud. Omaniku mure kadunud lemmiku pärast on suur, aga kui loomal kiip puudub, siis on teda raske ruttu koju tagasi aidata. Kord sattus varjupaika must kass, keda käisid vaatamas kolm erinevat inimest, kes arvasid, et tegu on just tema kadunud lemmikuga. Tegelikult on oluline, et kõik koerad-kassid oleks kiibistatud. Siia nimekirja võiks lisada ka küülikud ja tuhkrud, kes aeg-ajalt jalutama satuvad.

Kus lemmikloomi kiibistatakse?

Üldiselt kiibistatakse lemmikloomi veterinaarkliinikutes. Varjupaikade MTÜ, kui kodutute loomadega tegelev organisatsioon, on väga huvitatud sellest, et kõikide lemmikloomade omanikud oleks tuvastatavad. Selleks oleme juba mitmel aastal koostöös erinevate omavalitsustega läbi viinud kiibistamiskampaaniaid, kus saab lemmikule kiibi soodsamalt. Üldiselt saab oma lemmikut kiibistada ka meie varjupaikades, kus on tööl veterinaarid, Eelnevalt tuleb ainult aeg telefoni teel kokku leppida.

Mis kiibistamine maksab?

Varjupaikade MTÜ varjupaikades maksab kiibistamine koos andmete registrisse kandmisega 10 eurot. Veterinaarkliinikut külastades tuleb arvestada veidi suurema väljaminekuga, sest lisanduda võivad visiidi- ja tervisekontrolli tasu. Soovitav on eelnevalt konkreetsest kliinikust uurida, mis vastav protseduur maksab.

Miks on kiibistamine nii oluline?

Kiibistamise olulisusel on mitmeid tahke. Varjupaikadesse ja teistesse loomi abistavatesse organisatsioonidesse jõuab igal aastal mitmeid tuhandeid loomi, kes on koduteelt eksinud või omaniku poolt hüljatud ning suurema osa nendest moodustavad kassid. Lemmikloomad on pereliikmed ja pole vahet mis liiki nad on. Ilmselt ei tunne keegi end eriti hästi, kui teine pereliige kadunud on, pigem ollakse murelikud. Selge on ka see, et kui perre on loom kord võetud, siis inimene vastutab tema eest. Looma hülgamine on ebainimlik. Lemmiklooma varastamise puhul on kiip see, mis ütleb, kes on looma tegelik omanik. Lisaks võib registreeritud kiip aidata lahendada õiguslikke vaidlusi, mis tekivad omandisuhte pinnalt.

Kiip aitab kodust eksinu kiiremini koju. Muidugi ainult siis, kui lemmikloomale on kiip paigaldatud ja andmed korrektselt üldkasutatavasse registrisse kantud. Lemmiklooma kiibistamine näitab hoolimist ja omaniku vastutusunnet. Kiip võib aidata ka kulutusi vähendada nii omavalitsustel kui ka looma omanikel, sest lemmikud jõuavad rutem koju tagasi.

Panen südamele neile, kes looma leiavad - palun ärge viige teda koju hoiule enne, kui olete veterinaarkliinikust või varjupaigast läbi käinud ja lasknud kiibi olemasolu kontrollida, sest keegi võib olla suures mures ja ootab oma lemmikut koju.