LUGEJAKIRI | Olen veendunud, et selles päevinäinud Kopli kortermajas elaval koeral oleks loomade varjupaigas palju parem

Murelik lugeja Ave kirjeldab, kuidas juunikuu alguses hakkas talle kõrvu koera haukumine, mis ühest Sitsi tänaval asuvast räämas puumajast kostus. Õhuaknast tuppa avanev vaade võttis ta lausa kõhedaks. Ruum oli paksult musta tahmakorraga kaetud, koristamata ja remontimata. Haukuvat koerakest kamandas lugeja arvates alkoholijoobes mees.

Avel tekkis aga suur mure ruumis oleva koerakese elukvaliteedi pärast ja seetõttu otsustas ta loomakaitsjate poole pöörduda. Naise hinnangul oleks hea idee koer loomade varjupaiga hoole alla anda, sest sealt leiaks ta endale uue ja parema kodu.

Kui Ave Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) poole pöördus, sai ta peagi nende veterinaarametnikult Urmas Saronilt vastuse, et fotol näidatud maja antud aadressil ei eksisteerigi. Selle peale saatis Ave ametnikule katastrikaardist väljavõtte ja tõestas aadressi õigsust. Veterinaarametnik soovis omakorda täpsustada, millise korteriga võiks tegemist olla.

Koera tervise pärast muret tundes tekkis Avel küsimus, kuidas saab tavakodanik võrrasse majja siseneda ilma, et tal selleks otsest põhjust oleks olnud. Maja välisuks oli lukus. Ave proovis suhelda ka teisel pool maja elavate inimestega, kuid ühtegi uksekella ta ei leidnud ning ka akende juures ei viibinud tol hetkel kedagi.

"Riigiametnikule on antud seadusest tulenevad volitused. Lisaks peaks maksumaksja ülalpeetav omama vastavaid tööoskusi," ütleb Ave ja lisab, et "vägisi tekib küsimus, kas veterinaarametnik soovib ikka loomade heaolu tagada? Või koguda hoopis kõikvõmalikke registridokumente?"

Veterinaarkeskuse peaspetsialist Urmas Saron ütleb, et kabuseid saab esitada telefoni ja e-posti teel või VTA kodulehele kaudu. Seejärel teade registreeritakse ja suunatakse lahendamiseks edasi.

Konkreetse juhtumi puhul märgib Saron, et Sitsi 7 kortermajas on 39 korterit, kuid muret tekitava korteri leidmisel oli abiks Eesti Loomakaitse Selts.

Saroni sõnul on lisaks temale tänaseks käinud korteri uksetaga ka Põhja-Tallinna sotsiaalteenuste talituse töötaja, kuid korteri elanikku ei õnnestunud kellelgi neist kohata. Saroni hinnangul aga pigem väiksemat kasvu koera elu ja tervis ohus ei ole. Praegusel hetkel on kokku lepitud uus kontroll, millesse kaasatakse ka politsei.

Heiki Valner Eestimaa Loomakaitse Liidust (ELL) arvab, et korrektse aadressi teadmine tuleb alati kasuks, aga selle mitteteadmine ei saa olla kontrollimisest keeldumise põhjuseks. Valner lisab, et vahel on probleemiks ka see, et ametnik käib paar korda kohapeal ja kui inimest kodus pole, jäetakse asi katki. Samas paneb Valner inimestele ka südamele, et kodanikud pole politseiametnikud ega loomaarstid ja nad ei tohi võõrasse valdusesse ise siseneda või olukorrale täpset hinnangut anda.

ELL sõnum on läbi aastate olnud "Märka ja aita" ja õnneks teevad inimesed seda järjest rohkem. Lisaks on suur hulk vabatahtlikke, kes nende teemadega tegelevad.