"Carli esijalal oli juba mõnda aega olnud mädase nõrega moodustis ehk abstsess. Teine, väiksem abstsess asus elevandi põsel. Abstsessi puhul on tegemist loomaaedades elavatel elevantidel sageli ette tuleva terviseprobleemiga," kirjutab Tallinna loomaaed oma Facebooki lehel.
Elevandi operatsioonil aitasid kaasa Eesti Maaülikooli 5-liikmeline kirurgidest koosnev meeskond ja tegevusi juhtis maaülikooli kliinilise veterinaarmeditsiini õppetooli kliiniline juht Aleksandr Semjonov. Lisaks osales dr. Cobus Raath, kes on töötanud 15 aastat Lõuna-Aafrika Vabariigi Krügeri Rahvuspargis ja on väga suurte kogemustega spetsialist elevantide ravi alal.
Operatsioon kulges plaanipäraselt ja selle käigus avati mõlemad abstsessid, puhastati haavad seespidiselt ning võeti proovid diagnoosi täpsustamiseks. Kuna suurem abstsess asus elevandi parema küünarliigese juures, oli oht, et täieliku anesteesia ajal jääb elevant lebama valele küljele. Seetõttu valiti anesteesia seisvas asendis.
Dr. Raathi sõnul paranevad taolised haavad operatsioonijärgselt kuni pool aastat ja võivad esialgu loomaaia külastajaid ehmatada. Muretseda siiski ei tasu, sest haavade veritsemine on osa paranemisprotsessist.
Carl taasub operatsioonist siseruumides vähemalt nädala ja viibib külastajate eest varjatud alal, kuid emaelevandid Fien ja Draay naudivad päikselist ilma ja neid on õues näha iga päev.
„Tegemist ei olnud meie loomaaia jaoks tavapärase protseduuriga, seepärast pöördusime Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi poole,“ ütles loomaaia juht Tiit Maran.
„Operatsiooni käigus avasime mõlemad abstsessid, puhastasime haavad seespidiselt ning võtsime proovid diagnoosi täpsustamiseks,“ ütles Aleksandr Semojonov pärast operatsiooni lõppu.
„Kuna suurem abstsess asus elevandi parema küünarliigese juures, oli oht, et täieliku anesteesia ajal jääb elevant lebama valele küljele, mistõttu oli valitud anesteesia seisvas asendis. Oli ka risk, et Carl kukub ja tema püsti aitamiseks oli kohal 41 Vahipataljoni ajateenijat, et kuus tonni kaaluvat elevanti vajadusel liigutada,“ sõnas Tiit Maran. „Kõik läks siiski plaanipäraselt – elevant jäi unne õiges asendis ja ajateenijate abi meil vaja ei läinud,“ lisas Aleksandr Semjonov.
Tallinna Loomaaias elab kolm Aafrika elevanti: emaelevandid Draay ja Fien ning isaelevant Carl, kes on kõik sündinud Krügeri Rahvuspargis Lõuna-Aafrika Vabariigis. Tallinna jõudsid elevandid 1985. aasta suvel, olles paariaastased. Esialgu külastajad Carli veel ei näe, sest elevant vajab operatsioonist taastumiseks aega vähemalt nädala. Loomaaed annab nii enda kodulehel kui Facebooki vahendusel teada, kui Carli jälle vaatama saab tulla.
Eesti Maaülikooli ja Tallinna Loomaaia vahel on sõlmitud koostööleping ning ülikool ravi eest tasu ei küsi. Küll saab loomakliiniku personal elevandiga töötamisest väärtusliku kogemuse. „Loomaaed tänab maaülikooli loomaarste ja loodab heale koostööle ka tulevikus,“ sõnas Tiit Maran. „Samuti tänan loomaaia poolt nii Vahipataljoni ajateenijaid ja Tallinna Kiirabi, kes täna kohal viibisid ja olid valmis vajadusel appi tõttama,“ lisas Maran.
