Erakordselt müstiline kadumislugu sai alguse 27. juunil, kui pere läks reisile ja jättis oma armsa kassipreili Niki tuttavate hoolde hoiule. Väljasõidule mindi rahuliku südamega, sest Niki oli heades kätes ja keegi ei osanud siis veel aimata, et lugu võiks võtta niivõrd eriskummalise pöörde. Tagasi tulles saadi aga suure ehmatuse osaliseks.

„4. juulil koju jõudes ja lootes näha oma kallist Nikit meid rõõmsalt tervitamas, leidsime eest võõra ja väga metsiku noore kassi, kes paraku ei lasknud ennast kinni püüda, hammustas mind ja tormas õue,” kirjeldab Liisa kurvalt. Keegi hoiukodu rahvast, kes Nikit selle nädalakese hoidsid, ei olnud aru saanud, et ühest rahulikust neljakilosest sõbralikust kodukiisust oli vahepeal saanud noor ja kaks korda väiksem, eriti inimpelglik loom. Veel enam, „uus kiisu” oli nelja valge käpaga, valge põsega ja musta otsaesisega, mis ei vasta ka absoluutselt Niki kirjeldusele. „Stress muudab looma, kuid mitte tema värvust,” tõdeb Liisa, kuid hoiukodu rahvast süüdistada ei taha, sest nendib, et võib-olla võõram silm ei oska ikkagi kõiki neid iseäralikke märke tähele panna. Olgugi et säärane sündmuste käik tekitas perele suurt šokki, ollakse kindlad, et neid ees oodanud noor rahutu kassipreili polnud kindlasti Niki: „Loomulikult olime lastega šokis, kuid veendusime koheselt, et see ei ole meie loom.”

Nüüd ei oskagi kassiomanik Liisa midagi arvata. Mis siis ikkagi juhtus? Kas on võimalik, et Niki sattus segadusse ja põgenes Nõmmel hoiukodust praokil akna või ukse kaudu? „Kindlasti on,” usub Liisa. Ta ei taha kedagi avalikult kahtlustada ega kellelegi asjaosalistest ebamugavust põhjustada, sest kes teab, võib-olla tõesti juhtus nii eriskummaline lugu, et oma kass pani plehku ja asemele sattus uus: „Ei saa ju välistada, et äkki tõesti sisenes toidu lõhna peale majja suhteliselt sarnane võõras kass, keda siis edasi hoiti ja toideti.”

„See on erakordne kokkusattumus,” kirjeldab Liisa ja lisab: „Kardan, et veelgi erakordsem oleks see, kui keegi meie kassi pärast kolmenädalast seiklemist üles leiaks. Tallinn ja selle ümbrus on siiski suur ja lai ning ma ei usu, et meie kass tänavatel liigelda julgeb.”

Liisa tõdeb, et õige keeruliseks teeb asjaolu see, et mustvalgeid kasse on väga palju. Liisa abipalvetele on juba reageerinud päris palju inimesi. Talle on helistatud, kirjutatud, saadetud fotosid nähtud mustvalgetest kassidest, kuid kahjuks ei ole ükski vihje viinud tulemuseni. Sellegipoolest tahab Liisa tänada kõiki, kes on avaldanud toetust ja aidanud otsida.

Niki on kaheaastane emane kiibistatud kass, värvuselt mustvalge. Teistest mustvalgetest kassidest eristab teda valge laik otsaesisel ja musta värvi vasem esikäpp (teiste käppade otsad valged). Ühtlasi on Nikil nina peal valgeid karvu ning tema saba algusest on karv lühemaks pügatud.

Kui oled märganud kirjeldustele vastavat kassi, ole hea, võta Liisaga ühendust ja aita kaasa, et see äärmiselt eriskummaline kadumislugu saaks õnneliku lõpu ning armas Niki jõuaks oma pererahva juurde tagasi. „Niki on meie perele nii kallis, et olen lubanud välja tuhandeeurose leiutasu tema elusalt leidjale,” tõdeb Liisa ja lisab: „Tõenäosus auhind võita on ilmselt siiski suurem kui lotot mängides.”