David Grimmi sõnul võib väita, et praegu on koerte kognitiivsete võimete uurimise kuldajastu, kuna mitmed teadusasutused üle maailma on pühendunud koerte ajutegevuse uurimisele. Sarnased uuringud kasside kohta on aga praegu veel tagasihoidlikud. Üheks põhjuseks on kassidele omane keeruline iseloom ja nende koostöövõime – seda mõistab iga inimene, kes on kunagi kassidega kokku puutunud.

Grimmil oli tükk tegu, et leida oma raamatu "Citizen Canine: Our Evolving Relationship with Cats and Dogs" loomade intelligentsusest rääkivasse peatükki teadlasi, kes oleksid kasside kognitiivseid võimeid uurinud. Ka need vähesed, kes tal õnnestus leida, kurtsid, et kassidega oli keeruline selliseid uuringuid läbi viia, mistõttu jäi teadustegevus pooleli.

Raskustest hoolimata on õnnestunud teadlastel siiski kasside siseelu kohta üht-teist teada saada. Järgnevalt toome teieni neli fakti, mis on seni kinnitust leidnud.

1. Kassid mõistavad meie kehakeelt

Olgugi et kassid ei mõista meie öeldud sõnu, on nad võimelised üpris hästi kehakeelseid märguandeid mõistma. Teadlaste sõnul oskavad kassid lugeda inimeste suunavaid žeste ning suudavad neid järgides näiteks üles leida, kuhu toit pandud on.

2005. aastal läbi viidud uuringus näitasid teadlased kassidele kahte sööginõud, millest ühes oli toit (mida kass ei saanud näha) ja teine oli tühi. Pea kõik kassid valisidki selle sööginõu, millele uurijad kehakeele abil tähelepanu juhtisid, ja said tänutäheks süüa. See näitab, et kassid mõistsid, et inimene tahab neile oma märguannetega midagi edasi öelda.

2. Kassid tajuvad objektide olemasolu ega lähe õnge, kui miski nende silmist ära kaob

Kui mingi konkreetne objekt kaob silmapiirilt – see asetatakse mingi teise asja taha või pannakse sahtlisse –, saame me inimestena aru, et see ei ole seepärast veel lakanud olemast, vaid on lihtsalt meie eest ära peidetud. Selline arusaam tundub meile küllaltki iseenesest mõistetav, kuid pole sedasama sugugi kõikidele loomadele.

Kas olete märganud, et kui teie kass mängib mõne oma väikese mänguasjaga ja see satub mööbli alla või millegi vahele, kust seda on raske kätte saada, istub ta seejärel kannatlikult sealsamas ja ootab oma mänguasja uuesti väljailmumist? Sellest võime aru saada, et ka kassidel on seesama võime objektide olemasolu tajuda täiesti olemas. Teadlaste sõnul on kassid selles osas targad ega arva, et kui objekt on nende silme alt kadunud, on see ka kohe lakanud olemast.

3. Kasside mälu ei ole kuigi hea

Uuringud on näidanud, et kasside töömälu ehk nende võime mäletada ja kasutada informatsiooni lühikese aja jooksul pole siiski kuigi hea. Näiteks kui näidata kassile kätte koht, kuhu mingi asi on ära peidetud, suudavad nad seda informatsiooni mäletada ja asja üles otsida väga piiratud aja jooksul – umbes ühe minuti jooksul. Pärast seda hakkab võime iga kümne sekundiga järjest halvenema.

4. Kassidel on ajataju ja nad suudavad eristada pikemat aega lühikesest

Pole sugugi haruldane, et kassid hakkavad hommikust ja õhtust söögikorda ootama iga päev umbes samal ajal. Kuidas nad siis mõistavad, et on õige aeg? Selle kohta ei ole küll palju uuringuid tehtud, kuid on siiski mõningaid tõendeid, et kassid suudavad eristada aega selle pikkuse järgi.

Ühes katses treenisid teadlased kasse valima oma sööginõud selle järgi, kui kaua neid eelnevalt puuris hoiti ning kassid olid võimelised eristama 5-, 8-, 10- ja 20-sekundilisi perioode.

Kas kassid on koertest targemad?

Kuigi kasside ajutegevuse ning nende mõtlemise ja tunnetuse kohta on veel palju uurida, on juba praeguseks leidnud kinnitust mitmed tähelepanuväärsed vaimsed võimed. Kuidas on aga kasside võimed koerte omadega võrreldes? Sellele küsimusele vastamine on raskem, kui võiks esmapilgul arvata, kuna nagu juba eespool mainitud, on koerte kohta palju rohkem sellealaseid uurimusi. Samuti erinevad loomad omavahel suuruse, käitumise ja ka treenimisvõime poolest, seega on paljud loomade peal tehtavad kognitiivsete võimete katsed iga liigi jaoks mõnevõrra erinevalt loodud. Katse, mis sobib kassidele, ei pruugi sobida koertele, rääkimata teistest loomaliikidest, mistõttu ei ole võimalik kaht liiki võrrelda omavahel kui õunu õuntega, sest katsete metoodika ja sisu võivad erineda.

Nii kaua, kui kasse pole veel piisavalt uuritud ning ei ole leitud omavahel võrreldavaid katseid, soovitavad teadlased vaadata kasse ja koeri mõlemaid omamoodi tarkadena.

Allikas: petmd.com