Lugeja absurdne juhtum: magasime rahulikult, kuni öösel hüppas aknast sisse võõras kass ja kodus läks tohutuks madinaks!
Juba õhtuhämaruse saabudes näitas pererahva tubase eluviisiga kass Adam üles teatavat rahutust. Ta ronis terrassile, nuuskis ärevalt õhku ja ei saanud kuidagi sõba silmale. Omanikud imestasid, miks seni kuulekas kass sel õhtul kuidagi tuppa tulla ei tahtnud, selle asemel vaatas ta pingsalt õhtuhämarusse, justkui näeks ta seal kedagi.
Isekeskis arutati, et milline loom või lõhn nende lemmiku niivõrd pöördesse oli ajanud. Kas sel päeval oli midagi tavapärasest teisiti või mis on küll see asi, mis pererahvale märkamatuks oli jäänud? Metsaserval elades ei tea ju kunagi, kes aiaäärest läbi võib põigata. "Ühel kevadhommikul õnnestus meil näha maja ees tiigikaldal ringi nuuskivat saarmast ning rebanegi on külas käinud ja tiigi ümber ühe auringi teinud," meenutavad kass Adami omanikud oma kokkupuuteid erinevate metsloomadega.
Õues võimutsev kuumus oli maja tol õhtul taaskord palavaks kütnud ja nii jäeti aknad ööseks praokile. Küljele avanevatel akendel on spetsiaalselt reguleeritud tuulutussüsteem, mille vahelt inimese käsi läbi ei mahu ja aknaid väljastpoolt avada ei saa. Pererahvas jäi rahulikult magama ja lõpuks rahunes ka kass Adam.
Kõik oli tavapäraselt vaikne hetkeni, mil pererahvas kõva paugu peale keset ööd üles ärkas. Selgus, et aknalaualt oli lillepott maha kukkunud. Peremees tõusis unise peaga voodist, ajas akna najal kõõluva kassi minema ja asetas lille oma koha peale tagasi.
Häiritud und sai jätkuda kõigest paariks minutiks, kui tohutu kisa terve majarahva taas üles ajas. Mis toimus, sellest ei saanud keegi esmapilgul aru, kuid karjumine, mis pererahva kõrvu kostis, oli meeletu. Pimedas toas unise pea ja suure jahmatusega üles ärgates, läks kõigepealt mõni hetk aega, enne kui mõistus reaktsioonidele järele jõudis. Kisa kõlas nagu kassikaklus, kuid mida - majas oli ju vaid üks loom.
„Kõige hullem oli see tohutu vihane kräunumine ja kasside purelemine, mis täpselt meie voodipeatsi juures toimus. Kargasin püsti ja peast käis läbi mitmeid võimalusi, kes see sissetungija siis on,” meenutab veel praegugi kohkunud pereema.
Õnneks polnud peremees aga argade killast ja hetkega oli esimese käepärase vahendiga kaklus lahutatud ning sissetungija pages läbi köögiakna õhutusprao vahelt välja. "Õigemini pressis ennast sealt välja," sõnas pereema. Müstilisel kombel majja tunginud kassist jäi maha vaid suur kühvlitäis karvu ja šokis kass Adam. Peremehel õnnestus pimedas siiski näha tundmatu sissetungija siluetti – see oligi võõras kass!
„Olen elanud ka Nõmme aedlinnas ja mäletan, et magasime ikka suviti lahtise aknaga, et suure palavusega vähegi und saada. Pole enne kuulnud, et võõras kass niimoodi teise majja tungiks ja sihikindlalt kassile kallale tormaks,” imestab perenaine.
Hommikul palkmaja köögiakna seinal küünejälgi nähes, sai pererahvas aimu, kust kohas see kutsumata külaline tuli. Võõras kass oli mööda majaseina üles roninud ja end tuulutusasendis oleva köögiakna vahelt sisse pressinud. Selle peale otsustas peremees igaks juhuks järgneval päeval põiki lauajupiga sissepääsuava sulgeda. Sellega aga see saaga ei lõppenud!
Hilisõhtul oli pererahva üllatus sedavõrd suurem, kui köögiakna juurest kostva tugeva krõbina peale selgus, et seesama tundmatu kass oli üritanud taas sama sihikindlalt majja tungida! Mis sellise käitumise küll põhjustas, jäi pererahvale saladuseks ja nüüd oodatakse juba teatava eelaimdusega, mida eesootav öö endaga kaasa toob.
