Äikesekartus: kuidas aidata ja õpetada koera, kes kardab äikest?
Paljud koduloomad kardavad äikest. Lisaks koertele esineb äikesehirmu ka hobuste ja kasside seas, kuid nende hirm ei pruugi olla nii selgelt väljendunud, kui me seda koerte puhul näeme. Loomaarst Tiina Toomet annab nõu, mida teha siis, kui koer kardab paaniliselt äikest.
Koerad võivad oma hirmu välja näidata mitmel moel. Osad poevad peitu, teised uluvad, nutavad või hauguvad, kolmandad on ärevad, kraabivad põrandat ja proovivad varjualust otsida ning peitu pugeda. Ka tuppa pissimine/kakamine, asjade lõhkumine, närimine on levinud hirmu välja näitamise viisid. Osad koerad poevad kappi ja hingeldavad ehk lõõtsutavad jättes mulje nagu neil oleks palav. Tegelikult räägib kogu koera kehakeel seda, et tal on paaniline hirm. Koer on rahutu, jookseb ringi ja ei suuda paigal püsida.
See, miks mõned koerad kardavad äikest ja teised jällegi mitte, ei ole paraku täpselt teada. Siiski on mõned tõud tundlikumad ja kardavad rohkem kui teised. Vanusega hirm tavaliselt suureneb.
Koerad, kes kardavad äikest, hakkavad eriskummaliselt ja silmnähtavalt teistmoodi käituma juba hulk aega enne, kui müristamine meie kõrvu kostub. Hirmureaktsiooni vallandajaks võib olla tugev vihmarabin katusel, välk või isegi madal õhurõhk, mis äikesega kaasneb. Need koerad, kes kardavad müristamist, kardavad tavaliselt ka ilutulestikku.
Mida teha, kui minu koer kardab äikest?
Kui õues on äike ja müristab, siis hoia lemmik turvalises ja rahulikus kohas. See on peamine, mida iga omanik oma neljajalgse heaks teha saab. Ära jäta koera üksinda õue, sest nii on ta kaitsetu, ei saa sinu peale loota ja kontrolli enda kätte võttes võib ta hirmust minema joosta.
Koer, kes kardab äikest, püüab varjuda kuhugi kitsasse ja pimedasse kohta. Sageli leiab ta endale sobiva peidupaiga ise, kas voodi all, kapi taga, vannitoa pimedas nurgas, sahvris, teki all või muus sarnases kohas, kus on pime, vaikne ja võimalikult kitsas. Hirmunud lemmikloom valib sellise paiga seeõttu, et pimedus ja suletud territoorium loob temas turvatunnet. Kui selline turvapaik asub maja või korteri keskel, siis sageli ei ulatu sinnani ei välk ega müristamine. Kui lemmikloom on harjunud puuris olema ja magab seal ka vabatahtlikult, sobib ka see turvapaigaks hästi.
Rahustav muusika sobib äikesekõmina summutamiseks. Kui sul õnnestub oma lemmikloom saata turvapaika enne, kui äikene tuurid üles võtab, siis võib abi olla koera tähelepanu mujale suunamisest, näiteks maiustustega täidetud arendavast mänguasjast või maitsvast kondist. Kui koer on juba äikese pärast hirmul, siis kaotab ta ärevuse tõttu tavaliselt ka söögiisu ja toiduga sellist koera enam meelitada ei saa.
Pane tähele, et samamoodi ei aita ka niisama meelitamine, lohutamine ja hellitaval toonil rääkimine. Vastupidi, sellel on tihtilugu hoopis vastupidine efekt. Koerale jääb mulje, et tema hirmuseisund on hea, sest sa kiidad teda selle eest, et ta parasjagu kardab. Jää pigem neutraalseks ja enesekindlaks, et hirmunud koer leiaks sinult tuge. Räägi temaga rahustaval ja enesekindlal toonil ning ole oma lemmiku jaoks olemas. Ära riidle ega karista koera. "Riidlemine ja karistamine on absoluutselt keelatud, nii toimides vaid suurendame oma koera hirmu," sõnab veterinaar ja lisab, et väga oluline on ka omaenda käitumist jälgida. Paljud inimesed kardavad ka ise äikest ja käituvad seetõttu teistmoodi, koera jaoks tihtilugu veidralt. Tavapärasest erinev käitumine paneb koera muretsema ning see omakorda süvendab tema hirmu äikese ees.
Hirm ebatavaliste helide ees puudutab paljusid lemmikloomi ja sellest üle saada on sageli võimatu. "Spetsiaalse käitumisteraapia ja medikamentide abiga on võimalik saavutada olukord, kus koer mingil määral tolereerib hirmutavaid helisid. Kui hirmu varakult ei märgata ning omanikupoolse vale käitumise, näiteks karistamisega, seda süvendatakse, võib tulemuseks olla foobia, mis vajab pidevat medikamentoosset ravi," toonitab loomaarst Tiina Toomet.
