11 kõige kihvtimat kiisut: kas sa oled kõiki neid eriskummalisi tõuge kohanud?

Tere, mu armsad lugejad! Kuidas teil suvi seni läinud on? Mina pean küll igatahes ütlema, et tunnen vurrudest sabaotsani ainult suurimat heameelt.

Olen saanud ringi reisida, puhata, mängida ning mis kõige tähtsam – selle kõige käigus ka oma vanu tuttavaid ja sõpru näha.

Nii tore on vaadata, kui erinevad võivad kassid olla. Teate ju küll, et peale minusuguse felixiliku kodukassi on veel sadu, kui mitte tuhandeid kassitõuge, aga kui pole neid ammu oma silmaga näinud, on kohtumisrõõm ikka väga suur.

Seepärast mõtlesin ka teile tutvustada kümmet vähem või rohkem eriskummalist kassitõugu, et saaksite pisut aimu, kui lai ja kirju on tegelikult kasside sugukond.

Kliki nüüd kohe "Sfinksi" ja vaata, kas tunned neid!

Loomulikult pean kohe esimesena ära märkima enda ühe lemmiku – sfinksi. Tõug, millest on kindlasti kuulnud kõik, kuid vähesed teavad, et sfinkside sugukond on tegelikult oluliselt laiem kui vaid üks kass. Tegemist on 1966. aastal Torontos aretatud tõuga, kes erineb lisaks karvutule välimusele teistest kassidest ka oma elava iseloomu poolest. Sfinks on kass, kes naudib tähelepanu ning vajab inimeste pidevat hoolt ja armastust.

Teine põneva välimusega kiisu on sfinkside sugukonna liige – peterbald ehk Peterburi sfinks. Tegemist on harilikust sfinksist pisut noorema, 1994. aastal Venemaal aretatud tõuga. Sfinksidele omaselt on ka tema äärmiselt sõbraliku ja pigem koeraliku iseloomuga kiisu. Nii naudib ta meeleldi inimeste seltskonda, nendega mängimist ja lihtsalt suhtlemist. Ta ei ole kindlasti kass, kelle saaks pikemaks ajaks üksi koju jätta või kes naudiks üksiolekut. Oma karvutu kasuka tõttu on ta ka väga soojalembene, mistõttu õue ta eriti ei kipu ja armastab koerale sarnaselt peremehe voodis magada.

Et kolm on kohtu seadus, siis pean ikka ka enda kolmanda lemmiku sfinkside sugukonnast välja tooma. Selleks on minskin. Tegemist on suhteliselt noore tõuga, kes aretati välja alles 2000. aastal, ristates sfinksi ja munchkin’i tõud. Sarnaselt teistele sfinksidele on ka minskinid äärmiselt sõbralikud, intelligentsed ja hoolivad ning armastavad inimestega suhtlemist ja mängimist. Boonuseks on veel sfinksi sugukonnale omane peaaegu olematu karvkate, mis välistab ka igasugused karvkatte eest hoolitsemisega seotud probleemid. Teisalt tuleb neid iga paari kuu järel pesta ning seejärel korralikult kuivatada ja soojas hoida, et nad hõreda karvkatte tõttu ei külmetaks.

Neljandana toon välja ühe suure lemmiku eriskummaliste kasside kategooriast – lykoi. Libahunti meenutav kiisu aretati välja harilikust mustast lühikarvalisest kodukassist alles 2010. aastal. Nende ebatavaline välimus tuleneb geenimutatsioonist, mistõttu võivad nad kohati olla täiesti karvutud või ka hõredama karvkattega. Samas kinnitavad geneetilised uuringud, et nad ei kanna sfinksi geeni. Veidra välimuse tõttu arvatakse tihtipeale, et neil on midagi viga, kuid tegelikult on nad kassidele omaselt väga tugeva tervisega. Lykoi’d on iseloomult äärmiselt intelligentsed, targad, uudishimulikud ja iseseisvad. Nad on alati teadlikud, mis nende ümber toimub. Ka inimeste vastu on nad äärmiselt sõbralikud ja truud. Vahel võib-olla isegi liiga, hoides pidevalt silma peal, kus nende omanikud on ja millega tegelevad.

Tean, et olen seda iga eelneva tõu juures öelnud, aga tema on nüüd küll minu üheks tõeliseks lemmikuks. Võib isegi öelda, et tema on kass, kelle peale olen isegi pisut kade. Eksootiline lühikarvaline kuulub Pärsia kassi sugukonda ning on Pärsia kassilt pärinud kõige parema – armsa välimuse ja sõbraliku iseloomu. Seetõttu nimetatakse teda rahvasuus tihtipeale ka lühikarvaliseks Pärsia kassiks. Oma ümara jässaka kere, suure pea ja lühikeste jämedate jalgadega on nad nii suurte kui ka väikeste suureks lemmikuks. Vahva on ka nende lame nägu, mida kaunistavad suured säravad silmad ja väike nunnu nösunina. Lisaks armsale välimusele ja sõbralikule iseloomule ei vaja nad lühikarvalisena ka igapäevast kammimist ning hoolt. Kas saaks veel parem olla?

Järgmiseks jälle midagi pisut ebamaisemat: pika ja peenikese kaela, naljaka peakuju ning suurte kõrvade ja silmadega devonreks. Tavaline ei ole ka nende karvkate, mis võib olla nii krussis kui ka sile ja pehme. Hoolimata karmist välimusest on nad tegelikult väga sõbralikud kiisud, kes naudivad inimeste seltskonda ja nendega mängimist. Veel aitab hirmutavat välimust pisut leevendada ka nende väike kehaehitus – devonreks kaalub keskmiselt 2,5–5 kg.

Vot see on üks isemoodi kass. Olen üsna kindel, et paljud teist ei ole sellist näinudki. Laperm paistab eriti silma enda tugeva karvastikuga, mis on loodusliku mutatsiooni tulemus. Tõug on pärit 1980. aastatest, mil ühes Oregoni farmis sündis esimene sellelaadne kiisu. Peagi pälvis uus tõug tunnustust ka ülejäänud Ameerikas ning siis ei läinud enam palju aega, kui ta sai kuulsaks ka Inglismaal ja mujal maailmas. Pentsikust välimusest hoolimata on tegemist väga sõbraliku ja mängualti kassiga.

Järgmisena tutvustan teile ühte tõelist kodutiigrit. Suurt kasvu kass, kes võib täiskasvanuna kaaluda kuni 11 kg, paistab lisaks silma ka oma imeilusa lumeleopardi meenutava täpilise kasukaga. Metsikut päritolu kinnitab ka tema võimas hüppamisoskus – ta suudab hüpata koguni 2,5 meetri kõrgusele. Vastupidiselt metsloomadele on ta iseloomult aga väga sõbralik ja sotsiaalne, kohanedes nii inimeste kui ka teiste kasside ja koertega väga kiiresti. Lisaks ei ole tal kassidele omast veehirmu. Otse vastupidi – paljud neist lausa armastavad vees olla.

Tema on üks tõeliselt isemoodi kass. Pealtnäha täiesti tavalise kodukiisu muudavad eriliseks tahapoole kaardus kõrvad. Tegemist on 1982. aastast pärit kassitõuga. Nimelt oli toona ühel Ameerika perekonnal kaardus kõrvadega emane kass, kellel sündisid kahe tavalise kassipoja kõrval ka kaks kaardus kõrvadega kassipoega. Sellest sai alguse aretustöö, millest nüüdseks ongi välja kujunenud Ameerika curl. Muus osas on nad täiesti tavalised kiisud: ilusate säravate silmadega, keskmist kasvu ja siidiselt läikiva karvaga, mis võib olla nii pikk kui ka lühike. Ka iseloomult on nad sarnaselt teistele nimetatud kassidele väga sõbralikud, seltskondlikud, taibukad ja uudishimulikud.

Lõpetuseks tutvustan teile suurimat kodukassi – meini kassi. Teadaolevalt on tegemist ühe vanima Põhja-Ameerika loodusliku tõuga. Keskmiselt kaaluvad isased kassid 6–8 kg ja emased 3,5–6 kg. Maailma suurimad kodukassid on pikakarvalised, pehme ja siidise karvkattega. Lisaks suurele välimusele on nad oma esivanematelt pärinud ka kolmnurkse kujuga karvkatte kaelal ja rinnal. Peale välimuse on tähelepanuväärne ka nende iseloom: nad on väga sõbralikud, seltsivad ja kohanemisvõimelised, seda nii inimestega kui ka näiteks koerte ja kassidega. Lisaks on meini kassid äärmiselt intelligentsed, mis võimaldab neile üsna lihtsasti ka erinevaid trikke õpetada.

No nüüd on päris kindlasti viimane! Luban! Ma ei saa ju lihtsalt jätta suurima kodukassi kõrval kõige pisemat välja toomata. Siin ta on: singapura ehk maailma väikseim kodukass. Täiskasvanuna kaaluvad isased kassid keskmiselt 2,7 kg ja emased 1,8 kg. Selle tõu päritolu kohta on erinevaid versioone, kuid oletatavasti pärineb singapura kass erinevatest tõugudest, kes umbes 300 aastat tagasi maailma eri nurkadest Singapuri jõudsid. Iseloomu osas ei ole ka nende puhul erandit – tegemist on ülimalt sõbralike ja armastavate kiisudega. Samuti on nad uudishimulikud, pisut üleannetu loomusega ja kiired õppijad.