Ta pole enam tema ise? Kuidas kassi käitumine aastate jooksul muutub
Nii nagu inimesed, muutuvad ka kassid aastate jooksul. Vanemaks saades käituvad kassid sootuks erinevalt ajast, mil nad olid väiksed. See on täiesti loomulik nähtus. Mida aga oodata ja mida võiks teada sellest, kuidas kass aastate jooksul muutub?
Mis muutub?
Väiksena on kass tohutult energiline. Energiat jätkub kõige jaoks, nii jooksmiseks, mängimiseks kui ka laia maailma avastamiseks. Vanemaks jäädes muutub kass aga rahulikumaks. Jooksmise asemel meeldib talle pigem rahumeeli aknalaual lesida ja päikese hellitavaid kiiri nautida.
Peamised muutused, mis kassiga vananedes toimuvad on:
- korrapäratu unetsükkel;
- suurenenud häälitsemine;
- suurem tähelepanuvajadus;
- kergemini segadusse sattumine;
- loidus;
- ärrituvus;
- agressiivsus;
- tagasi tõmbuvus.
Mis puutub unetsüklisse, siis paljud nooremad kassid sünkroonivad selle oma peremehega. Nad magavad öösel ja on päeval ärkvel. Vanemaks jäädes kassi unetsükkel muutub. Nad on öösiti aktiivsemad ja magavad peaaegu kogu päeva vältel. Kui kass on öösel väga aktiivne ja see häirib sinu und, proovi teda õhtuti väsitada. Mängi oma kassiga, sest väsinuna tahab ka tema öösel magada.
Vananedes muutuvad kassid tihtilugu ka agressiivsemaks. Mitte, et nad muutuksid aja jooksul kurjemaks, kuid agressiivset käitumist võivad esile kutsuda erinevad tervisemured, ebakindlus ja meelte nõrgenemine. Kui kass jääb vanemaks, siis ta ei näe ega kuule enam nii hästi nagu noorena. Seetõttu ei suuda ta enam ka nii kiiresti reageerida. Kui kodus on vanem kass, tuleks temaga olla rahulik ja anda talle rohkem aega.
Soliidses eas kassidel võib esineda ka urineerimishäireid. Kuna kõik lihased ei tööta enam nii hästi nagu enne, siis võib juhtuda, et kass pissib ebasobivasse kohta. Sinna, kuhu ta tegelikult seda teha ei soovinud. Ta ei kontrolli oma lihaseid enam nii hästi, mistõttu ei pruugi ta liivakastini jõuda. Kui kass elab suures eramajas, on soovituslik leida koht mitmele liivakastile. Nii saab kass käia parasjagu selles, mis on talle lähemal.
Vanematel kassidel esineb ka tunnetushäireid
Tunnetushäired tabavad umbkaudu 55% kasse vanuses 11-15 eluaastat ja 80% kasse, kelle vanuseks on 16-20 eluaastat, vahendab WebMD. Sellega kaasnevad ka sümptomid nagu halvenenud mälu, vähene tunnetus ümbritseva kohta ning nägemis- ja kuulmisprobleemid.
Kass võib tunda ka segadust. Ta ei saa täpselt aru, kus ta on. Sellest ka kõvem häälitsemine ja edasi-tagasi sihitult liikumine. Selliste sümptomite ilmnedes on mõistlik pöörduda loomaarsti poole, sest neid võib põhjustada ka miski muu.
Arenedes ja vananedes muutub ka kassi käitumine. Siin on mõned näited.
Kassipoeg (0-6 kuud): kass pole seksuaalselt küps ja ta proovib vaikselt ümbritsevat maailma tundma õppida. See on kassi jaoks väga intensiivne kasvu- ja arenemisperiood. Iga asi on uus. Kass magab ja mängib palju.
Teismeline (6-12 kuud): selles etapis on kassist saanud üliaktiivne isend. Ta kraabib ja hammustab kõike, mida saab. Kogu elamine on tema käpa all. Ta on kõikide ja kõige ülemus.
Täiskasvanu (1-2 aastat): selleks ajaks on kujuneb välja enamus harjumustest, mis jäävad temaga kogu eluks. Näiteks sõtkumine, sisisemine ja enda peitmine. Kass on endiselt väga õpihimuline ja energiline, kuid mitte enam nii aktiivne nagu kassipojana. Iga asi ei ole tema jaoks enam uus, mistõttu rahuneb ta vaikselt.
Küps täiskasvanuiga (3-6 aastat): selleks ajaks on kass täielikult välja kujunenud. Ta teab, kes ta on, mida ta tahab ja milline elu on. Tal on oma kindlad harjumused. Ta on enesekindel.
Keskiga (7-10 aastat): tal on veel energiat, kuid mitte enam nii palju, kui parimatel täiskasvanuaastatel. Kass võib muutuda mingite asjade suhtes valivaks. Tal on välja kujunenud oma kindlad kohad, kus talle meeldib olla. Lisaks võib kass olla palju vähem vastuvõtlikum erinevatele muutustele.
Seenior (11-14 aastat): kass vananem ja tema tervis halveneb, kaasa arvatud ka tema nägemine ja kuulmine. Kass võib muutuda torisevaks ja väga valivaks. Ta läheb kiiresti närvi ega taha enam eriti mängida. Ta eelistab rahu ja vaikust ning omaette olemist. Kassile võiks hakata andma ka eakohast toitu.
Vanur (15+ aastat): see on aeg, kui kassi suhtes tasub olla äärmiselt tähelepanelik. Iga väiksemgi muutus tema käitumises võib viidata mõnele probleemile või murele, millega tuleks loomaarsti poole pöörduda. Kindlasti magab kass suure osa päevast ja on väheaktiivne.
Kui kass saab 11-aastaseks, on tegemist juba seenioriga. Kassid vanuses 11-14 eluaastat on võrreldavad inimestega vanuses umbkaudu 60-70 eluaastat. See aga ei tähenda, et 11-aastane kass on tingimata vanur. On kasse, kes on krapsakad, kuid on ka neid, kes on silmnähtavalt juba vanad. Väga paljud kassid, kes elavad kaua, ei ilmuta 11-aastaselt veel tõsiseid tervisemuresid. Küll aga on alati oluline hoida oma eakal kassil silm peal ning anda talle vajadusel ka eakale kassile sobilikku toitu.
Kuidas mõjutab vanus kassi käitumist?
Mida vanemaks kass saab, seda rahulikumaks ta jääb. Kass magab rohkem, kui noorena, võib kergesi ärrituda ning olla varasemast valivam. Kassi kuulmine-nägemine on halvenenud ja ta ei tunneta maailma enam nii hästi nagu enne. Eakas loom pelgab kiiret elutempot, väikeseid lapsi ja lärmakat keskkonda. Ta eelistab vaikust ja rahu.
Vanus muudab meid kõiki. Ole oma vanemas eas kassi vastu hooliv ja arvesta sellega, et ta pole sama elujõuline nagu siis, kui võtsid ta kassipojana.
Allikas: cuteness.com
