9 asja, mis ajab iga koera närvi, aga mida iga inimene ikkagi teeb
1. Otsa vahtimine
Koer tõlgendab jõllitamist väljakutsena. Jälgi koera näiteks siis, kui koer jälgib oravat. Ta on keskendunud, ta peab oravale jahti, jälgides iga tema liigutust. Jälgi, kuidas koerad omavahel suhtlevad. Igapäevases suhtluses väldivad silmsidet. Niisiis ära jõllita koera liialt kaua, sest koer tajub end siis ohustatuna. Kuigi tõenäoliselt sinu oma koer sinu peale kurjaks ei muutu, siis teised koerad võivad sinust valesti aru saada. Ühelegi koerale ei meeldi jõllitamine, isegi mitte sinu enda koerale.
2. Kallistamine
Tõenäoliselt ei pane su koer pahaks, kui teda aeg-ajalt kallistad. Oma koera puhul võid seda vahel ikkagi teha, kuid kui tunned, et tahad oma koera kallistada, lasku madalale. Ära kummarda koerale peale, vaid istu maha ning suhtle koeraga tema tasandil.
Sinu koer kannatab kallistamise ilmselt ära, kuid see ei meeldi paljudele koertele. Eriti ebameeldiv on koera jaoks see, kui kallistavad võõrad inimesed ja kui kallistatakse tugevasti. Koerad ei väljenda oma kiindumust teineteisest kinni hoides. Kui koer paneb oma käpad ja keha teisele koerale peale, näitab see üldjuhul domineerimist. Nii et kallistamise asemel tasub koerale näidata oma kiindumust muul moel. Tee seda nii, et koer sellest aru saaks ja see ka temale meeldiks.
3. Karjumine
Koer tõlgendab seda nagu närvilist haukumist. Kui koer käitub valesti, pole karjumine lahendus. See hirmutab koera ja tõukab ta sinust eemale. Karjumise taga ei peitu enesekindlust, mistõttu koer ei suuda sind usaldada ega sulle raskes olukorras toetuda. Koera on võimalik õpetada vaid enesekindla kehahoiakuga. Nii õpib koer sind usaldama ja austama ning kuuletub sulle nii nagu sa seda soovid. Proovi alati jääda rahulikuks ja mõelda, enne kui koerale signaali annad. Räägi koeraga konkreetsel ja tõsisel hääletoonil. Ära hakka kisama ning ära mine närvi.
4. Kiusamine
Kõige sagedamini kiusavad koeri just lapsed. Tihtilugu ei taha nad halba, vaid ei oska lihtsalt loomaga suhelda. See muudab koerad mitte ainult tigedaks, vaid ka ebakindlaks, araks ja häirib neid. Lase koeral rahulikult olla ja käitu temaga viisil nagu sooviksid, et käitutaks sinuga. Õpeta oma lapsi koeri austama ning loomadega suhtlema. Oluline on õpetada ka koertele, kuidas lastega ümber käia.
5. Jätad koera liiga kauaks üksi
Koer on sotsiaalne loom. Kui jätad koera pikkadeks päevadeks üksi, mõjub see talle lõpuks psühholoogiliselt rusuvalt. Kui tema vajadused on rahuldamata ja koer peab päevast päeva üksinda toas olema, tekitab see temas ärevust: koer hakkab haukuma, kaevama, pahandust tegema jne. Tekivad käitumisprobleemid ja -muster, mis on omane ärevusseisundile. Kuna koer on pereliige, kohtle teda selliselt. Jaluta oma koeraga ja tegele temaga igapäevaselt. See, kui palju liikumist sinu koer vajab, sõltub suuresti tema tõust ja iseloomust.
6. Koerapargid, kus on palju liigikaaslasi
Pane tähele, et koera jalutusplatsid ei ole sageli hea koht, kus oma koeral mängida ja joosta lasta. Sageli on seal igat sorti koeri, kelle iseloomud on väga erinevad. Seetõttu ei ole see soovituslik koht, kus oma koeraga jalutada. Seal leidub koeri, kes on väga pealetükkivad, norivad tüli ja käituvad agressiivselt või koeri, kes on ärevad ja ebakindlad. Eelista pigem metsasid ja parke, kus ei ole liiga palju teisi koeri. Koera loomulik keskkond on loodus.
7. Võõrad koerad
Kuidas võõraid koeri omavahel tutvustada?
Kui soovid kahte koera omavahel tutvustada, siis tee seda neutraalsel pinnal ehk kusagil õues. Kõige paremini sobivad selleks pargid, metsad jne - looduslik keskkond, kus oleks vaikne ja vähe erinevaid ärriteid. Viige koerad jalutama. Neid ei ole vaja ninapidi kokku lasta enne, kui koerad on saanud võimaluse üksteisega harjuda ja kõrvuti liikuda. Alles esimese ärevuse möödudes, kui koerte tähelepanu on suunatud juba mujale, näiteks metsa all olevatele lõhnadele, võid nad omavahel kokku lasta. Sellisel viisil toimides väldid ohtlikke olukordade tekkimist ja lood soodsa pinnase selleks, et koerad omavahel sõbraks saaksid.
Võõraste koerte tutvustamise ABC:
- Vali välja neutraalne pinnas - mets, park vm rahulik ja vaikne koht
- Ära lase koeri omavahel otsekontakti
- Pane koerad rihma otsa ja vii nad kohe jalutama
- Koerad ei pea kokku puutuma enne, kui esimene ärevus on möödas ja tähelepanu liigikaaslaselt mujale suunatud
- Kui koerad on täielikult rahunenud ja võimelised omanikule kuuletuma, võid nad kokku lasta
- Käitu niiviisi iga kord, isegi siis, kui koerad tahaksid kohe mängima asuda
8. Järjepidevusetus
Otsusta ära, kuidas sa oma koera õpetad ja kasvatad. Pole mõtet koera narrida sellega, et kord kehtivad ühed reeglid, siis aga teised. Kord lähed koera peale närvi, kui ta tervitades üles hüppab ja teine kord lubad tal seda teha. Lõpuks ei saa koer midagi aru ja muutub närviliseks ning sina oled närviline, sest koer ei kuula sõna. Koera jaoks on tänapäevane elukeskkond ebaloomulik. Mida rohkem kindlaid reegleid ja rutiini siin tema jaoks on, seda lihtsam tal on. Koer oskab neist kinni pidada ja tulemuseks on rahulik ning kuulekas koer.
9. Agressiivset laadi tervitused
Sageli ei tea paljud inimesed, kuidas koerale tere öelda, mistõttu ollakse sageli ebakindlad ja kogu lugu kukub pentsikult välja. Koerale jääb see sõnum aga segaseks ning ta muutub ebakindlaks. Kõige parem viis koera tervitada, on koera üldse mitte tervitada. Endale tasub meelde tuletada, kas sa läksid külla oma sõbrale või tema koerale. Tervita hoopis koera peremeest. Lase koeral olukorraga harjuda ja jäta kõik armastusavaldused hilisemaks. Sel viisil austad lemmiklooma ja käitud just nii nagu koera jaoks kõige parem on. Lase koeral end nuusutada ja ise tähelepanu otsima tulla. Nii õpib koer sind usaldama ja laseb endale hiljem ka pai teha.
Allikas: moderndogmagazine.com