Moodsa aja imed: suure ajukasvajaga koerale tehti 3D-tehnoloogia abil läbimurdeline ja keerukas operatsioon
Kui 9-aastase pisikese taksikoera pealagi kasvas vaid mõne kuuga uskumatult suureks, selgus loomaarsti juures, et koeral on ajukasvaja. Agressiivne ajukasvaja kaalus palju ja rõhus tugevalt koera ajule ja silmakoobastele. Opereerida oli vaja kiiresti. Tavapärase ja väga riskantse operatsiooni asemel otsustasid spetsialistid proovida midagi enneolematut ja uut.
Suure kasvaja eemaldamine on loomade puhul küllaltki ohtlik protseduur. See on ajakulukas, maksab palju ja on loomale ohtlik, sest ta ei pruugi narkoosist eluga välja tulla. Põhja-Ameerikas otsustati aga proovida midagi täiesti uut: koerale paigaldati operatsiooni ajaks 3D-prinditud koljutükk, et kaitsta tema aju. See valmistati titaanist.
Tavaliselt näeb ajukasvaja eemaldamine välja nii, et kirurg eemaldab kõigepealt mingi osa koera koljust ja hindab kasvaja poolt tekitatud kahju. Seejärel paigaldatakse vajalikule alale titaanist võrgustik. See on oluline, et kogu aju poleks operatsiooni vältel koljuta. Guelphi ülikooli teadlased otsustasid, et koer Patchesi peal proovitakse aga midagi sootuks teistsugust. Leiti võimalus, mis on kiirem ja turvalisem.
Kuidas protseduur välja nägi?
Arstid selgitasid välja, kus asub koera ajukasvaja ja kui suur see on. Seejärel tehti tema peast 3D-mudel. Mudeli järgi said kirurgid teha ära ühe kõige aeganõudvama osa operatsiooni juures.
Loomaarsti sõnul oli vaja eemaldada ligi 70% Patches’i koljust, mistõttu oleks suur osa koera ajust jäänud operatsiooni vältel ilma kaitseta. Kogutud teabe põhjal tegid spetsialistid titaanist täpselt sellise suurusega “koljutüki”, mis asendaks operatsiooni ajal eemaldatud osa koljust. Kokku kestis operatsioon alla viie tunni ja taksikoer oli juba pool tundi peale operatsiooni ergas.
Loomaarst Michelle Oblak, kes operatsiooni tegi, usub, et seesugune 3D-printimisel põhinev tehnoloogia kaotab vajaduse valmistada nii-öelda kolju-asendustükk operatsioonisaalis. Seetõttu väheneb ka koera risk operatsiooni ajal surra, sest kokkuvõttes on koer lühemat aega üldnarkoosis. Võib-olla saab ühel päeval kasutada sarnast tehnoloogiat ka inimeste puhul. Ühtlasi on see ka see üks dr. Oblaki uurimisvaldkondadest.
Oblaki sõnul saaks inimeste puhul kasutada sama meetodit. Kõigepealt kogutakse teavet, siis 3D-prinditakse vajalik tükk ning seda on võimalik operatsioonisaalis koheselt ka kasutada. Kui see meetod loomade peal töötab, peaks see veterinaari sõnul töötama ka inimeste peal.
