NIPID | Koer ja beebi: kuidas muuta ühised jalutuskäigud mugavaks ja turvaliseks?
Kuna me elame Nõmme metsa ääres, siis kohe alguses oli meile väga oluline, et üks inimene suudaks jalutada nii vankri kui ka koeraga. Koera koju jätmine polnud kunagi meie peres valikuvõimalus!
Jagaksin teiega 6 nõuannet, mille ma võtsin kohe esimeseks jalutuskäiguks valmistumisel kasutusele:
1. Korralik, mugav ja vastav varustus
Kui sinu koerale meeldib tirida, siis soeta tirimisevastane kaelarihm. Kas eelistad reguleeritava pikkusega Flexi rihma või tavalist jaluturihma - vaata täpselt enda mugavuse järgi.
Kuidas mina teen?
Kuna minu koer tirib vahel nii, nagu üks husky tirib kelku, siis meil on juba ammu “sportlikud” traksid ja mulle tundub, et tal on nendega väga mugav. Enne beebi sündi armastasin kasutada flexi-rihma, kuid avastasin, et rihma pikkust reguleerivate nuppudega oli väga raske mängida, kui samal ajal on vaja ka vankrit lükata. Niisiis võtsin kasutusele tavalise 3-meetrise jalutusrihma, mille panen kindlalt ümber oma käe. Nii on mõlemad käed vabad ja vankri lükkamine ei ole problem. Samuti on tavalist rihma ka kergem ja kiirem vajadusel tõmmata ning kontrollida.
2. Jalutusrihma pikkus on oluline.
See on üllatavalt oluline sellepärast, et kui rihm on liiga pikk, siis on koeral võimalus ümber vankri ringe teha ja end sõlme keerata. Lõpuks võib ta õnnetul kombel vankri rataste taha kinni jääda või mõnel muul moel ohtlikku olukorda sattuda.
Kuidas mina teen?
Jalutusrihma ideaalseks pikkuseks on kujunenud 2-3 meetrit. Kui inimesi ei ole, siis lasen ta pikemalt nuuskima, kuid kui inimesed mööduvad, siis kutsun ta alati enda kõrvale ja tõmban rihma lühemaks.
3. Ära seo ega kinnita jalutusrihma vankri külge.
Nii beebi, koera kui ka iseenda ohutuse tagamiseks ei tohi seda mitte kunagi teha. Mitte kunagi ei saa välistada, et kass, orav või linnuke koera ei ärrita. Ka jalgratas või rulluisutaja võib ootamatult mööduda ja koera ehmatada nii, et sa ise seda ohtu ei märka. Siinkohal ei tasu kunagi alahinnata ka koera tõmbejõudu, sest ka kõige väiksem koer võib tõmmata vankrit ja teha seda eriti tugevalt siis, kui ta ehmub ning sina selleks valmis ei ole.
Kuidas mina teen?
Jalutusrihma otsa seon endale käe külge nii, et saan mugavalt kahe käega ka vankrist kinni hoida. Kui tekib vajadus rihma lühemaks tõmmata, siis on rihma ots ikka minu käes ja endiselt kaks kätt vankril.
4. Ole kaasliiklejate vastu viisakas.
Kui sa saad lõpuks asjad pakitud ja oma koera ning lapsevankri õue, arvesta alati sellega, et võtate tänaval päris palju ruumi. Vali üks tee pool ja püsi seal. Ära muuda suunda ega käi keset teed. Ära tee inimestele endast möödumist keeruliseks.
Kuidas mina teen?
Valin poole vastavalt sellele, kummal pool tahab koer nuuskida. Sinna poole me liigume ja jääme.
5. Õpeta oma koerale selgeks käsklus "oota".
Palu koeral oodata, kuni sa lapse riidesse ja vankrisse saad. Las koer ootab seni, kuni sa annad talle loa uksest väljumiseks. Nii väldid rüselemisest tekkivaid ebamugavusi ja ohtlikke olukordi. Saate kõik koos rahulikult õue minna.
Kuidas mina teen?
Meil on see “oota” käsklus üsna võimatu. Ilmselt ei ole me ainukesed. Koer on õue minemisest nii erutatud ja põnevil, et ta ei suuda end vaos hoida. Variant, et me kõik koos kortermaja esimeselt korruselt õue liigume, on võimatu. Leidsin enda jaoks toimiva süsteemi. Kõigepealt viin vankri ilma lapseta õue, seejärel lähen lapsele ja koerale järele. Õue jõudes seon koera ukselingi külge, sest ma ei saa last ühe käega vankrisse sättida. Kui laps on vankrisse pandud, seon koera lahti ja võimegi minna. Muidugi teen "oota" käsklusega veel tööd, kuid see nõuab veel kõvasti aega.
6. Kasuta kõhukotti nii palju kui võimalik
Kõhukotiga on sul kaks kätt vaba, et koeraga tegeleda ning ei pea midagi lükkama.
Kuidas mina teen?
Suvel käisin väga palju oma Tula kõhukotiga ringi ja see oli ideaalne! Lapse panin juba kodus kõhukotti ning siis võtsin Koera Flexi-rihma otsa. Võisime jalutada vabalt ning ei pidanud läbi tegema pikemat sättimist, mis meil muidu kombeks oli.
Minu suurim soovitus loomaomanikele ja lapsevanematele on see, et võtke võimalusel alati koer jalutama kaasa! See on nagu kolm kärbest ühe hoobiga: laps saab värsket õhku, koer saab ennast välja elada ja sina saad ennast natukene liigutada. Pärast jalutuskäiku tänavad ehk mõlemad sind väikese uinakuga (kui veab).
Allikas: Eesti Loomakaitse Selts
