Kassi külmetushaigused – müüt või reaalsus?

Tujutu, isutu ja loid kiisu, kes aevastab, kellel esineb ninanõre ning kes käitub harjumuspäratult, tuleks esimesel võimalusel loomaarsti juurde kontrolli viia.

Kas sina teadsid, et nohu, köha, palavik ja viirushaigused levivad ka kasside seas? Tuleb välja, et kassid inimestest selle poolest ei erine ja haigestuvad samuti. Kasside haigused tekivad näiteks külmetuse tõttu nõrgenenud immuunsüsteemist, mis annab omakorda hea võimaluse viiruse või bakteri levimiseks organismis. Organismi vastupanuvõime võib langeda ka stressi pärast – stressi võib kassile põhjustada näiteks ühest kohast teise kolimine, uue kassi perre tulek või reisimine. Lihtsad tegevused tekitavad loomakeses palju pinget, mis häirib tugevalt organismi vastupanuvõimet ja laseb haigustel kergesti võimust võtta.

Kassidel põhjustavad hingamisteede haigusi enamasti neli erinevat haigustekitajat: viirushaigustest herpes ja kalitsiviirus ning klamüüdia ja Bordetella bakterid. Bordetella on ka koertel üks kennelköha tekitajatest.

Pane tähele haiguse märke

Lihtsalt peale vaadates haigusi omavahel eristada ei saa. Kõik haigused algavad ühtemoodi, palavikuga. Kassidel mõõdetakse kehatemperatuuri pärasoolest ja normaalne kehatemperatuur on neil 37,5–39,1 kraadi. Kui temperatuur tõuseb üle 39,2 kraadi, on see palavik. Sagedasti esineva viirushaiguse tunnusteks on ka silmade sidekoe punetus, nõre esinemine silmadest, eritise esinemine ninast, turtsumine, aevastamine, samuti köha. Tekivad ka haavandid silma sisekestale ja igemetele. Kahjustused võivad olla nii tugevad, et kassipoeg kaotab nägemise ja võib jääda silmast ilma. Kalitsiviirus võib samuti tekitada jäsemete, liigeste valu. Varases eas haigestumine võib jäädavalt kahjustada ka nina ja siinuste kudet ning muuta looma vastuvõtlikuks kroonilistele bakteriaalsetele põletikele.

Kui kassil on sellised sümptomid, tuleks temaga kindlasti arsti juurde minna. Mitte mingil juhul ei tohiks ootama jääda, et haigus ise üle läheb. Loomaarst Heli Säre sõnul peab kindlasti pöörduma arsti poole, kui kass on loid ja isutu, sest siis võib kiiresti tekkida organismis ka vedelikupuudus ning sellest arenev kopsupõletik võib osutuda kassi jaoks eluohtlikuks.

Oht inimestelt

Kass võib saada viirused ka pärilikul teel oma ema käest ja olla seetõttu viirusekandja. Kassi ema võib ise olla pealtnäha terve, kuid eritada keskkonda haigusetekitajaid. Kui kass saab külma, võib haigus välja lüüa. Haigus kandub üle, kui kass puutub kokku haige loomaga, tema sülje või silmaeritisega, ka väljaheitega. Samuti võib toakass saada sellise viirusinfektsiooni omaniku riideid või jalanõusid nuusutades. Just jalanõudega võime koju kassile erinevaid haiguseid tuua. Inimeste viirushaigused kassile ei kandu, vähemasti pole kindlat tõendit selle kohta, küll aga võivad kurja teha bakterhaigused, mis ei halasta inimesele ega loomale. Bakterite põhjustatud hingamisteede haigused võivad lisaks ülemiste hingamisteede haiguste sümptomitele (nohu, aevastamine, kurguvalu) põhjustada ka kopsupõletikku, mis vajab kindlasti ravi loomakliinikus.

Ravinipid

Haiget kiisut voodisse pikutama ja teed jooma ei sunni. Spetsiifilist viiruseravi pole seni veel leitud. Haiget kassi aitab ravida rahulik ja stressivaba keskkond ning eriti maitsev toit. Tõbised loomad on kehva isuga, sest nad ei tunne toidu lõhna, ja see on suur probleem. Mida tugevama, meeldivama maitse ja lõhnaga toitu oma lemmikule pakud, seda suurem on tõenäosus, et ta seda ka kehva tervise korral sööb. Samuti meeldib kassidele just soe toit – kindlasti tasub proovida soojendada natuke kassikonservi või kanaliha, siis tuleb toidu lõhn ka tugevamalt esile.

Kassidele saab anda ka vastupanuvõimet suurendavaid ning üldiseid turgutavaid preparaate, mida müüakse loomapoes ja kliinikus. Samuti tuleb aidata kassil puhastada korrapäraselt suu, silmad ja nina, et ta saaks vabamalt hingata ka siis, kui on nohu. Kõige ohtlikumad haigestujate grupid on noored, vanemad ja tiined kassid, täpselt nagu inimeste puhul.

Haiguste ennetamiseks soovitab loomaarst kassi vaktsineerida. Esimene vaktsiin tehakse juba kaheksanädalaselt. See sisaldab kalitsiviirust ja herpesviirust. Teine süst tehakse kolm-neli nädalat hiljem, edaspidi vaktsineeritakse kord aastas. See ei anna küll 100% kaitset, kuid vähendab haigestumise riski siiski oluliselt.

Dr Heli Säre, DVM, PhD, CertVA, kommenteerib ja annab praktilisi näpunäiteid.

„Talv on lähenemas ja selle aastaajaga kaasnevad alati ka jäised temperatuurid. Enne külma saabumist tasuks üle kontrollida ka oma lemmikloomade valmisolek talvekuudeks. Kõige kindlam on kassi hoida toas – kassid armastavad sooja! Või siis käia ainult lühikestel jalutuskäikudel, kass traksidega jalutusrihma küljes. Külmal ajal õues elavad kassid võivad kannatada alajahtumise all, saada külmakahjustusi või muid vigastusi. Samuti tuleb olla teadlik ohust, et kass võib koduteelt eksida, kuna lumes tuttavad lõhnad hääbuvad, külma ilmaga on kadumine aga eriti ohtlik.

Hoolitsege selle eest, et kassil oleks soe ja kuiv pesa, kus magada. Ideaalis võiks see olla maapinnast kõrgemal asuv spetsiaalne kasside pesa või kõrgemate äärtega karp, mille sisse võib põhjaks panna padja või teki. Kui kass elab siiski õues, tuleks alati kontrollida, et tema pesa ei oleks märjaks saanud. See peaks asuma katuse all, tuulevaikses kohas, maapinnast kõrgemal ja olema varustatud sooja padja või tekiga. Kui kassi toit ja joogivesi on õues, tuleb jälgida, et need miinuskraadidega jäässe ei läheks.

Talvisel ajal tuleb meeles hoida, et õues liikuvad kassid otsivad tihti sooja kohta auto lähedalt, sageli ronivad auto alla. Enne mootori käivitamist lööge paar korda vastu kapotti, et mootori juurde sooja läinud kassil oleks võimalik ohust eemale minna.

Meie karm kliima toob vahel endaga kaasa ka lumetorme, nii et kinnituisanud teede ning ohtliku ilma tõttu pole võimalik kodust lahkuda. Seetõttu tuleks juba varem varuda oma kassile piisavalt toitu, värsket vett ja soe pesa. Kui kass võtab regulaarselt mõnda ravimit, tuleks ka neid mõne lisapäeva jaoks varuda, kuna veterinaariakliinikud võivad pühade ajal samuti suletud olla.

Kuigi kõik kassid vajavad kaitset külma eest, on ekstreemsed temperatuurid eriti ohtlikud vanadele, väga noortele, haigetele või tiinetele loomadele.
Hoiame oma kiisud turvaliselt soojas!“

www.purina.ee