FOTOD | Silmale nähtamatu: milline on loomade varjupaiga töökorraldus ja millised on karantiiniloomade elutingimused tegelikult?

Loomade varjupaiga külastajad saavad näha vaid osa varjupaiga hoole all viibivatest loomadest. Oma silmaga saab vaadata neid, kes on uude koju minemiseks valmis. See on aga üks osa varjupaiga hoolealustest. Tegelikult on ka neid, keda igaüks oma silmaga ei näe. Need loomad viibivad karantiinis. Mis neis ruumides peitub? Mida tähendab karantiin ja millised on sealsed elutingimused? Käisime Tallinna loomade varjupaiga karantiinidega tutvumas.

Karantiini satub iga loom, kes väljakutse saamise tagajärjel tänavalt üles korjatakse ja varjupaika transporditakse. Kuidas varjupaigas see kord käib, sellest räägib lähemalt Tallinna varjupaiga juhataja Eve Tobias.

Peale väljakutse saamist kontrollib püüdja kõigepealt looma kiipi. Seda tehakse kohapeal. Kui selgub, et kiip on olemas ja loom on ka registrisse kantud, siis võetakse kõigepealt omanikuga ühendust ja antakse ta üle. Kui aga selgub, et kiipi ei ole või omanik ei vasta telefonile, siis tuuakse loom varjupaika. Koerad on meil üldjuhul kõik eraldi puurides, vahel on ka omavahel hästi läbi saavad koerad kahekesi koos ühes aedikus, kuid uue koera paneme alati eraldi puuri, mis on eelnevalt koristatud ja hoole üle desinfitseeritud.

Kui meie juurde tuleb uus kass, siis on ta kõigepealt spetsiaalses vastuvõtupuuris, kuhu püüdja ta pannud on. Sealt võtab loomaarst kassi vastu, teostab ülevaatuse, kiibistab, ja teostab muud vajalikud toimingud. Edasi liigub kass karantiini. Karantiinis ootavad kõik kassid oma kohustusliku 14 päeva täitumist – vastavalt seadusele oleme kohustatud ootama endist omanikku 14 päeva.

Kui omanik selle aja jooksul välja ilmub, kantakse kass paigaldatud kiibi alusel registrisse ja antakse omanikule tagasi, kui ta ei ilmu, siis vaatab loomaarst kassi veelkord üle ja hindab tema tervislikku seisundit. Kui see on täesti korras ja antud on ka ussirohi ning tehtud vaktsiinid, ootab kassi ees kastreerimis-/või steriliseerimisoperatsioon. See tehakse kõigile kassidele. Kui loomaarst on kassi terveks hinnanud ning loomake on operatsioonist kenasti taastunud, liigub ta edasi kassituppa, kus on koos kõik uut kodu ootavad kiisud.

Kahjuks ei ole kasside seisukord alati nii lilleline. Paratamatult satub varjupaiga hoole alla palju just neid kasse, kelle tervislik seisund on sedavõrd kehv, et kõigepealt tuleb kassi ravima hakata. Haige kass saab vajaliku ravi peale ja vajab taastumiseks puhkust ning aega, just sellepärast peabki ta kõigepealt karantiinis olema. Seal on ta teistest eraldatud ning saab rahulikult kosuda. Karantiini eesmärk on välistada ka oht, et sisse tulnud haige kassi nakkus leviks ka teistele hoolealustele.

"Niimoodi võib mõne kassi karantiinis viibimise aeg olla päris pikk, aga samas on ka neid, kes liiguvad kohe peale 14 päeva täitumist kasside vabapidamistuppa. Vabapidamistoas saavad külastajad käia igapäevaselt loomadega tutvumas ja soovi korral ka kohe looma koju viia," sõnab Eve Tobias.

Kuidas käib varjupaiga töökorraldus?

Varjupaigas on päevasel ajal reeglina tööl administraator, kes suhtleb klientidega, loomaarst koos ühe või vahel ka kahe abilisega, loomade püüdja, kes käib väljakutsetel ja hoolitseb koerte eest ning korraga kaks kuni neli loomade hooldajat, kes tegelevad kassidega. Öösel on tööl ainult püüdja, kes vastab telefonile ja käib väljakutsetel.

Iga hommik algab varjupaigas puhastustöödega. Hooldajad ja varjupaiga vabatahtlikud koristavad ära kassitoad ja likvideerivad öö jooksul tekkinud mustuse. Kassitoas vahetatakse liivakastides olev liiv, pestakse põrand, vajadusel vahetatakse pesad ja puhastatakse kratsimispuud. Kassidele antakse süüa ja pannakse värske vesi. Kui hooldajaid ja vabatahtlikke on rohkem, siis jaguneb töökorraldus kaheks. Osad lähevad karantiine korrastama, teised kassituba puhastama. Kui neid on vähem, võtab töö lihtsalt kauem aega.

Varjupaigas on neli karantiiniruumi. Seal on kokku umbes 120 puuri. Puurid on suured, seal asuvad kasside söögi-ja jooginõud, liivakast ja pesa. Ka eesruumis on kassipuurid. "Ja kõik need koristatakse ükshaaval ära. Liivakastides vahetatakse liiv, puhastatakse puuri põrand, vajadusel vahetatakse pesa, pannakse toit ja puhas joogivesi," sõnab Eve ja lisab, et alles siis, kui loomadega seotud tööd on lõppenud, puhastatakse ära riiulid ja muud tasapinnad ning pestakse põrand. Varjupaigas käib päev läbi üks pidev puhastamine ja pindade desinfitseerimine.

Nii kassitubades kui ka karantiinides kasutatakse ka kilesusse ja kummikindaid, desinfitseerivad vahendid on alati käepärast. "Teistmoodi ju varjupaigas ei saakski," kirjeldab Eve. Liivakastid pestakse kuumas vees puhtaks ja seejärel desinfitseeritakse, söögi- ja joogikausid pestakse nõudepesumasinas, kuhu on samuti desinfitseerivat ainet lisatud. "Jah, hommikune pilt nii kassitoas kui ka puurides võib vahel olla päris ehmatav, sest loomad on sageli stressis ja suudavad korraldada päris suure segaduse," nõustub Eve.

On aga ilmselge, et loomade varjupaiga puhul on see paratamattus, sest varjupaika satuvad üldjuhul loomad, kes on kehvas seisundis või keda on minevikus väärkoheldud. Nad on stressis ja uue eluga kohanemine võtabki natukene aega. Öö jooksul tekitavad loomad mustust, kuid see koristatakse hommikuti alati esimese asjana ära. Mõnel kassil on kõht lahti, seda ikka juhtub. Need kassid on karantiinis ja pideva jälgimise all, vaid nii saab kassi aidata ja ravida.

Suure südamega hoolitsetakse nii karantiinis viibivate loomade eest kui ka nende eest, kes juba uut kodu ootavad. Varjupaiga töötajatel ja vabatahtlikel on käed-jalad tööd täis, ühed tegelevad loomadega, teised koristavad. Pidevad koristustööd käivad terve päeva vältel. Sellest hoolimata, ei unusta ükski suure südamega varjupaiga töötaja või vabatahtlik loomadega ka juttu ajada või puuriukse vahelt mõne maiuspala poetada. Varjupaiga hoole all on väga palju imelisi loomi ja varjupaiga töötajad hoolivad neist väga.