Aastavahetus seljataga: uued plaanid ja mõtted Sandy ja Zoeyga

Head uut aastat! Ma loodan, et Sinu aastavahetus möödus rahulikult ja rõõmsalt. Pidusöögid on nüüd söödud ja pühad seljataga, kuusk peaks olema välja visatud ja jaanuarikuu esimesed tööpäevad üle elatud. 2019. aasta on hoo sisse saanud! Uusaastalubadused, juhhei!

Loodetavasti on aasta algus möödunud positiivselt ja motivatsioon aastavahetusel antud uusaastalubadusi täita ei ole veel raugenud. Meil ei ole uus aasta just väga edukalt alanud. Mina tõmbasin suure hurraaga trennis oma alaselja korralikult ära ja Sandy on käpavigastuse tõttu puhkerežiimil. Nii on need aasta esimesed päevad üsna tagasihoidlikult möödunud, kuid sellest hoolimata on motivatsiooni küllaga ja tahtsin ka meie uue aasta mõtted kirja panna.

Olgu see kuitahes klišeelik, on aastavahetusel ikkagi ju väga tore tuleva aasta eesmärkide peale mõelda ja mõningaid uusaastalubadusi anda. Uus algus mõjub värskendavalt ja puhtalt lehelt alustamine annab motivatsiooni ning energiat. Jah, tõsi ta on, mingeid elumuutvaid ja kardinaalseid lubadusi ei tasu tõesti anda, sest jõud kipub enne raugema, kui need ükskord kätte saab, kuid sellest hoolimata ei ole ju halb mõelda sellele, kuhu suunas oma eluga edasi triivida.

2018. aasta oli meie jaoks pigem puhkamise ja iseenda kogumise aasta. Aasta oli piisavalt pikk aeg, et taastuda ja uus elu paika loksutada. 2018. aasta oli puhkus ka koerte jaoks. Veetsime väga palju aega metsas ja püüdsime pigem rahulikku tempot hoida, kuulates iseennast, askeldades peamiselt looduse rütmis ja nautides vaikust, mida Eesti loodus meile pakub. Tõmbasime väga kõvasti tagasi erinevate treeningutega, ei võistelnud üldse ja õppisime lihtsalt olema.

Selle asemel, et premeerida koeri vaid nn. "kõrges energias" tegutsemise eest, keskendusime hoopis sellele, et on täiesti okei olla ka lihtsalt niisama ehk siis rahulikult magada, laiselda ja mitte midagi teha. Tänapäeva ühiskonnas on märgata aina enam koeri, kes peavad hakkama saama pidevas ärevusseisundis olles ja kelle jaoks on maha rahunemine aina keerulisem. Nad lihtsalt ei oska seda, sest ümbritsev keskkond soodustab ärevusseisundit. Lemmikloomade mured saavad tihtilugu alguse ikka omanikest endist. Stress, ärevushäired ja läbipõlemine ei ole ju ka meile võõrad probleemid.

Ka mina olen nende teemadega viimaste aastate jooksul omajagu kokku puutunud. Zoey on minu täielik hingepeegel. Ta on väga tundlik koer ja annab mulle omal moel kohe märku, kui olen stressis, ärevusseisundis või midagi on tasakaalust väljas. Vahel on see muidugi üsna väsitav ja ajab ka närvi, kuid tegelikult olen ma talle selle eest tohutult tänulik. Zoey ei lase mul langeda mugavustsooni ja õpetab iseendaga järjepidevalt tööd tegema. Kui mina olen ärev, on Zoey ärev ja nii me üksteist selle möödunud aasta jookul järjepidevalt murdsime ja õpetasime. Vahel tundub mulle, et Zoey valis vist ikka mind, mitte vastupidi... . Ja siis on meil Sandy, kes kõike seda tasakaalustab. Tema vaatab lihtsalt pealt, kuidas kaks kanget kuju üksteist "murravad". Sandy on kaunis zen-koer.

Vaata ka enda koerale otsa. Mis ülesanne temal on? Kindlasti on ta Sinu elus mingi põhjusega.

Ma ei ole konkreetseid uue aasta eemärke veel jõudnud, või tegelikut ka tahtnud, kirja panna, kuid seda blogipostitust ihkasin ma kirjutada küll. Aastavahetus paneb alati järgmise aasta eesmärkide peale mõtlema. Uus algus mõjub värskendavalt ja puhtalt lehelt alustamine on alati väga motiveeriv. Okei, mingeid üüratuid uue aasta lubadusi ei tasu küll anda jah, sest on ilmselge, et nendest ei jaksa keegi kaua kinni pidada.

Sellest hoolimata tahtsin läbi mõelda, mida koertega sel aastal ette võtta ja kuidas siit edasi minna. Kui möödunud aastal ei olnud meil mingeid eesmärke, vaid vajasime lihtsalt hingetõmbepausi, siis tunnen, et sel aastal on õige aeg taas millegi konkreetsema suunas edasi liikuda. Eesmärk on mõelda välja mingi kindlam graafik, panna paika huvipakkuvad koolitused, kursused, matkad, treeningud jne, mida aasta jooksul koertega teha tahan. Konkreetne plaan ja siht on mulle alati meeldinud. See annab hea ülevaate ja tunde, et oled reaalselt kuhugi ka teel. Eesmärgid paigas, on hea aastale hiljem tagasi vaadata, saavutatud tulemusi hinnata ning tehtud vigadest õppida.

2019. aastal võtan taas fookusesse meie agility-treeningud. Kuna ühel hetkel oli kõike liiga palju, tegime viimased pool aastat tööluusi ja treenisime vaid enda lõbuks, täpselt nii palju, kui parasjagu viitsimist oli. Meil ei olnud süsteemiseid treeninguid ega kindlaid eesmärke, selle asemel hullasime ja lõbutsesime niisama ning püüdsime end sellepärast mitte halvasti tunda. Sel aastal aga tahaks treeningutesse taas süveneda ja süsteemsemalt edasi liikuda. Sellest 2018. aasta olesklemisest ja laisklemisest hakkab vaikselt juba kõrini saama.

Agility-treeninguid tasakaalustame jätkuvalt looduses viibimise, matkamise ja puhkeseisundi kinnistamisega. 2019. aasta suvel plaanime läbida taas kolm või neli 42-kilomeetrist Elamusmaratoni, mis hakkavad vaikselt juba traditsiooniks kujunema. Samuti võtame ühe sellise kevadel ka omal käel ette.

Matkamisest ei tule sel aastal kindlasti puudust. Looduses viibimine mõjub väga hästi iseendale, kuid tasakaalustab tohutult ka linnakeskkonnas elavat koera. Loodus on koera jaoks loomulik keskkond, mida rohkem ta seal viibida saab, seda õnnelikum ta on.

Sandyl tuleb tuleval teisipäeval sünnipäev. Ta saab juba 5-aastaseks. Tordi või kingitustega ma seda ei tähista, selle asemel viin koerad ikka loodusesse. Katsun nendega pikemalt metsas mütata ja lõbusalt aega veeta. Kvaliteetaeg ja segamatu tähelepanu on ju see kõige parem kingitus.

Proovime siis eesmärgid ja vahe-eesmärgid paika panna ja vaatame, mis väljakutseid see aasta meie ellu veel toob! Loodan, et ka Sinul on siht silme ees ja motivatsiooni edasi tegutsemiseks jagub. Aitäh, et meie tegemisi ikka jälgid :)!

Edu ja head uut aastat Sulle ja Sinu käpalistele! Kohtume juba metsaradadel!