Loomaarst Tiina Toomet: vaktsineerimist ei tasu karta, küll aga marutaudi taaspuhkemist
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on hirm vaktsiinide ja vaktsineerimise vastu üks suuremaid ohte inimeste tervisele. Igal aastal sureb asjatult 1,5 miljonit inimest, kelle surma oleks võinud vaktsiinidega ära hoida. Loomaarstid kardavad, et selline tendents võib levima hakata ka loomaomanike seas. Loomaarst Tiina Toomet räägib murest veterinaaride pilgu läbi.
Maailma Terviseorganisatsiooni teatel on hirm vaktsineerimise vastu üks suurimaid ohte inimese tervisele. 2019. aasta rapordist võib välja lugeda, et vaktsineerimishirmu tõttu sureb nö asjatult 1,5 lausa miljonit inimest igal aastal.
Kuigi 2-3 miljonit surma suudetakse meditsiini abiga iga-aastaselt ära hoida, võiks see number olla 1,5 miljonit suurem, kui inimesed end korrapäraselt vaktsineeriksid.
Põhjuseid, miks inimesed väldivad vaktsineerimist on mitmeid: rahulolematus, vaktsiinide kehv kättesaadavus ja usalduse puudumine. Näiteks USA-s on peamised põhjused religioossed, levinud on ka hirm autismi ees, kuigi teaduslikult tõestatud seost autismi ja vaktsiinide vahel leitud ei ole. Samas on hakanud taas levima lastehalvatus ja leetrid - haigused, millele oli korraliku ennetamise teel juba peaaegu piir peale pandud.
Kuidas on lood veterinaarias?
Veterinaarias ei ole vaktsineerimise kohta täpseid andmeid, mistõttu on raske teha järeldust, kas vaktsineerimise vastuseis on tõusujoones. „Me oleme kuulnud veterinaaridelt, kes on mures, et vaktsineerimise vastane liikumine humaanmeditsiinis võib mõjutada ka loomaomanikke," sõnas Ameerika Veternaameditsiini Assotsiatsiooni president Dr. Michael J.Topper.
Dr. Link Welborn, kes juhib Koerte Vaktsineerimisjuhiste Töögruppi Ameerika Loomahospidalide assotsiatsiooni juures, tõi välja rohkem kui miljonit vaktsineeritud koera hõlmanud uuringu. Aastatel 2002 ja 2003 loomade seas läbi viidud uuring näitas, et ainult 38 koeral iga 10 000 kohta esinesid vaktsineerimisjärgselt mõningad kõrvalnähud. Need ei olnud tõsised. Kõrvalnähud olid kerged, näiteks turse süstekohas või palavik, ning vahepealsete aastatega on vaktsiinid ka palju ohutumaks muutunud.
Kuna Eestis tõsiseid nakkushaiguseid loomade seas suurel määral ei levi, võivad omanikud ka ajaga enesekindlamaks muutuda, mõeldes, et "haiguseid niikuinii ei ole, mis ma oma looma torgin, naabrite koerad on ju ka vaktsineeritud“.
Loomaarst Tiina Toomet aga tõdeb, et selline suhtumine võib kiiresti viia olukorrani, kus ka naabrite koerad ei ole vaktsineeritud ning ühel hetkel ületab vaktsineerimata loomade hulk kriitilise piiri ja taudid on taas käes. Selle hetke saabumist ei soovi meist keegi.
Kui looma vaktsineerimistunnistuses on vaktsiin oma kehtivusaja ületanud, tuleb arstile minna ja uus vaktsiin teha. Dr. Toomet soovitab, et kui arst ei ole teie lemmikut juba üle kahe aasta vaadanud, on vaktsineerimisega koos soovitav teha ka tervisekontroll.
Dr. Toomet toonitab, et Eestis on loomaomanikul kohustus oma koera või kassi vaktsineerida marutaudi vastu. Marutaudi tõrje eeskirja leiad Riigiteatajast. Samuti peab lemmikut vaktsineerima, kui ta osaleb näitustel või võistlustel. Nõutavad vaktsiinid teatab ürituse korraldaja. Ka reisiv loom peab olema vaktsineeritud. Lemmikloomade liikumist reguleerivad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrused, mille kohta leiad selgituse Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt. Vaata SIIA.
"Aga kõige olulisem on see, et koerte ning kasside korralik ja korrapärane vaktsineerimine aitab meil ohtlikke nakkushaigusi kontrolli alla hoida," sõnab Dr. Toomet ja lisab, et autismi ei ole kindlasti põhjust karta. Küll aga esineb Eestis kennelköha ja leptospiroosi, ka parvoviroosi on kutsikatel leitud. Samuti esineb koerte katku ja nakkusliku maksapõletiku ja karta tuleb ka marutaudi taaspuhkemist.
Kassiomanikud peavad valvel olema kassikatku ning ülemiste hingamisteede nakkushaiguste osas, milleks on kalitsiviroos, herpesviroos ja klamüdioos. Kasse ohustab ka marutaud.
