"Meie eesmärgiks ei ole sildiga võimalikult palju koeri raamatukokku meelitada, vaid koeraomanikele anda see luba/võimalus, et julgeksid oma sõbra kaasa võtta ja miks mitte ka mõne muu lemmiklooma (kass, jänes jms), kui see teistele ohtlik ei ole," lisab Uibo.

Idee, et külastajatele see võimalus anda sündis Maili Uibol käigupealt. Ta märkas vastavat silti poe ukse peal ja see sõnum kõnetas teda. "See sõnum sildil oli nii positiivne, soe ja julgustav, et küsisin kohe poepidajalt, kust ta selle sildi sai ja nii jõudsingi loomaõiguslase Kadri Tapersonini, kes on Käina raamatukogus ka lugeja," meenutab Uibo, "mõne päeva pärast Kadri selle sildi meile tõigi." Nii mitmedki lugejad on Uibo sõnul sildile tähelepanu juhtinud ja öelnud, et see on väga armas algatus. "Mõned on ka nalja heitnud, et sildil võiks olla hoopis sõnum "hästi käituvad koerad ja inimesed on teretulnud"," naljatleb Uibo.

Tuleb välja, et hiidlased on Käina raamatukogu koos oma neljakäpalistega külastanud juba aastaid, kuid direktori sõnul võetakse neid kaasa aina sagedamini. Juba kauaaegsed lugejad teavad, et raamatukogu personal suhtub loomadesse hästi ja nii on nad seda võimalust alati kasutanud, kuid Uibo sõnul olid just suvitajad ja uued lugejad need, kel tekkis küsimus, kas ka koer võib raamatukogusse siseneda.

"Ta on mul hetkel autos, ta on väga rahulik ja oskab hästi käituda, sooviksin arvutiga pikemalt tööd teha või kohapeal perioodikat lugeda ja ta ei taha pikalt üksinda autos olla" - selliste küsimustega pöörduti töötajate poole ja nii leitigi, et vastav silt uksel on heaks lahenduseks. Uibo sõnul ei ole neil loomade vastu midagi ja vajadusel pakutakse lemmikule kohapeal ka juua. Tema sõnul on kõikides Hiiumaa raamatukogudes neljakäpalisi käinud.

Loomadega võib paratamatult ka äpardusi kaasneda, kuid Uibo ei suuda meenutada, et neil oleks midagi juhtunud. "Arvan, et tänapäeval on koeraomanikud nii teadlikud, et halvasti käituvat ja ohtlikku koera raamatukokku kaasa ei võetaks," sõnab Uibo. Tema sõnul magavad neljajalgsed tavaliselt kuulekalt peremehe kõrval. "Küll on ette tulnud haukumist, kui koer on millegi ootamatu peale ehmunud, kuid nad on peremehe keelule koheselt ka kuuletunud," räägib Uibo.

Tegelikult pidavat koerad klientidele väga meeldima. Nii lapsed kui ka täiskasvanud rõõmustavad koeri nähes ja koeraomanikud leiavad kohe ühise jututeema. "Üldjuhul ei jää ükski raamatukogu külastaja ükskõikseks, kui kohapeal koera näeb, vaid pigem proovitakse neljajalgsega kontakti luua. On ka seda ette tulnud, et lapsed küsivad koeraomaniku käest, millal koera raamatukogus jälle näha saab ja paaril korral on ka uus kohtumisaeg kokku lepitud," räägib Uibo.

Käina raamatukogu direktor Maili Uibo on ka ise suur loomasõber. "Eriti meeldivad mulle koerad, kuid olen olnud nii koera- kui ka kassiomanik. Hetkel mul kodulooma ei ole, sest peale viimase koera surma mõtlesin, et ei suuda matta enam ühtegi koera," sõnab Uibo. Neljajalgsete külastajate üle rõõmustavad aga kõik raamatukogu töötajad.

Raamatukogupäevad, oktoober 2015. Fotol kultuuriminister Indrek Saar ja lugemiskoer Hector ehk Heku.

Kultuuriministeeriumi raamatukogunõuniku Ülle Talihärma sõnul on Käina raamatukogu hetkel ainus, kes on säärase südamliku sildi oma uksele pannud, kuid ka tema on nõus, et see on vahva algatus. „Kuigi Käina raamatukogu on hetkel meile teadaolevalt ainus, kuhu külastaja oma koeraga saab minna, on see igati tore initsiatiiv ja ehk innustab see eeskuju ka järgimist mujal, kui lugejad seda soovivad," sõnab Talihärm lootusrikkalt.

Talihärm toob aga välja selle, et aastatega on lugemiskoerad raamatukogudes muutunud oluliseks teenuse osaks. Näitena võib välja tuua näiteks Tallinna Keskraamatukogu, kus lugemiskoerad teevad tööd juba alates 2013. aastast, ja ka Saare Maakonna Keskraamatukogus võib lugemiskoer Miaga laupäevahommikuti kohtuda.

Lugemiskoertel on lugemise edendamisel tähtis roll ja nendesse suhtutakse austusega. Koeratiimid on spetsiaalselt selleks tööks valitud, testitud ja koolitatud. Seda reguleerib MTÜ Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing. "Lugemiskoera kaasavate lugemisürituste kaudu tekkiv kokkupuude lemmikloomaga kasvatab ka lapse loomaarmastust, sest paljud lapsed kardavad koeri ja koertele ette lugedes on ületatud ka koerahirmu. Võib-olla võetakse hiljem koer koguni peresse,“ sõnab Talihärm lõpetuseks.