KÄPAD TÖÖL: Kohvi ja Savi on pea igal koosolekul kohal

Ülemiste City’s asuvas popis neljakordses kontoris asub Eesti päritolu globaalne tehnoloogia ja konsultatsioonide ettevõte Nortal. Kõikide tiimide uksed on reeglina avatud ning neljakäpalised kolleegid teretulnud. Mõni uks sulgub ainult siis, kui töö erilist süvenemist vajab. Kokku töötab Nortali Tallinna kontoris umbes 200 inimest, kellest lemmiku võtab tööle kaasa teinekord pisut üle kümne.

Kolme Tartu tudengi 2000. aastal loodud start-up on kasvanud praeguseks edukaks globaalseks ettevõtteks, mis tegutseb ligi kümnes riigis ning kus töötab üle 800 inimese. Kontorid on lisaks Tallinnale Tartus, samuti neljas asukohas Soomes, lisaks Rootsis, Leedus, Omaanis, USA-s ja mujalgi. Mis aga meile eriti sümpaatne, on see, et Nortali Tallinna neljakordsesse ja Tartu kolmekordsesse kontorisse on algusest peale olnud oodatud ka kõik hästi käituvad neljakäpalised. Nii käivad mõlemas kontoris oma omanikega iga päev tööl kaasas kolm koera ja kokku võib kohata ainuüksi Tallinna kontoris lausa rohkem kui kümmet koera. Küll mitte korraga.

„Mõni koer käib oma inimesega kontoris kaasas harva. Näiteks võttis üks meie kolleegidest omale poole aasta eest koera varjupaigast. Kuna koer võõraid inimesi pelgab ja tahab olla ainult oma perenaise laua juures, harjutab omanik teda tasapisi. Ehkki esimesed positiivsed märgid on juba näha – nüüd julgeb koerake käia koos oma perenaisega juba ka kontori köögis kaasas,” kirjeldab Nortali tööandja brändi juht Katrin Koha ja lisab: „Ta on kurva taustaga koer, keda on korduvalt varjupaika tagasi toodud, kes kardab teisi koeri, inimesi ja isegi palli. Aga rõõm on näha, et ta on leidnud lõpuks oma kodu ja inimese, kes temaga tegeleb, ning eks need hirmudki kaovad vaikselt aja jooksul.”

Iga päev kohtab Nortali Tallinna kontoris aga kuldset retriiverit Olafit oma peremehega, samuti koos oma perenaisega tööl kaasas käivaid Prantsuse buldoge Kohvi ja Savi, kelle nimed on pikematest ja keerulisematest aja jooksul suupärasemaks muutunud. Need kolm on Nortalis kaasas käinud juba kutsikaeast saati ning kõik kolleegid on näinud pealt nende kasvamist. Olaf on veel praegugi kutsikaeas. „Sellepärast saavad nad ka kõigiga suurepäraselt läbi ja tunnevad end siin nagu kodus. Ka on neil kontoris olemas oma pesad ja mänguasjad,” rõõmustab Katrin, kellel küll endal koera pole, kuid kes neljakäpaliste seltsi naudib. Temasuguseid on kontoris veel ning neil kõigil on hea meel, kui kolleegidel on kaasas lemmik, kellega tööst pausi tehes mõni minut mängida.

„Seevastu tuleb arvestada, et kõikidele ei pruugi koerad meeldida. Seetõttu iga tiim, kes ei taha koeri sisse lasta, hoiab lihtsalt oma ukse kinni. Samuti on oluline, et koerad, kes omanikuga kaasa tulevad, käituksid hästi – ei segaks haukumisega tööd ja päris järelvalveta kontori peale uitama ei läheks. Omanikud on sellest väga teadlikud ning hoolsad,” selgitab Katrin kontori reegleid.

Kohvi ja Savi teevad kolleegide tervitamiseks hommikuti omal korrusel nüüd juba rutiiniks muutunud ringi. Muidu liiguvad nad aga kõikjal koos oma perenaise Heleniga. „Ka pea kõigil koosolekutel, loengutel, isegi esinemistel on nad minuga kaasas. Ma muidugi alati küsin inimestelt enne, kas see sobib neile, et nad minuga kõikjale kaasa tulevad, ent kedagi pole nad veel seni häirinud. Ainuke asi on see, et kuna nad on lühininad, hingavad nad väga valjult norisedes ja sellepärast mõnele väga tähtsale koosolekule ma neid kaasa ei võta, sest nad võivad segada keskendumist,” kirjeldab Helen. Pikkade tööpäevade vahepeal käib Helen Kohvi ja Saviga ka kontori ümbruses jalutamas ning tõdeb, et see on hea ka talle endale – saab isegi vahepeal jalgu sirutada. Ja kui Helen plaanib pärast tööd kohvikusse või restorani minna, tulevad loomulikult sinnagi tema neljakäpalised sõbrad rõõmsalt kaasa.

Kaunis Cavalier King Charlesi spanjel Sofi käib oma perenaise Kristiinaga tööl kaasas aga ainult paaril korral kuus – seekord meil vedas ja kohtasime tedagi. Ka Sofi on inimestega hästi harjunud ja sõbralik koer. „Ta on küll ehk isegi liiga sõbralik ja uljas. See on aga nii tõuomadustest tulenev kui ka seotud sellega, et olen kutsikaeast saati teda sotsialiseerinud, et ta harjuks inimestega, teiste koertega, ei läheks uutes olukordades stressi ja et muuhulgas näiteks kontorikeskkond talle võõras poleks. Sofi saab hästi läbi nii teiste koerte kui ka igas vanuses lastega, isegi kassidega, kuid viimase puhul on sõprus rohkem ühepoolne,” muigab Kristiina ja paneb kõigile koeraomanikele südamele oma lemmikuid sotsialiseerida juba varakust east.