Teadlased avastasid, et üks teada-tuntud putukaliik elus püsimiseks und ei vaja
Siiani arvati, et magamine on eluliselt oluline kõigi jaoks. Värskest uuringust aga selgub, et puuviljakärbsed, kõigi perenaiste õudusunenägu, ei vaja elus püsimiseks isegi mitte sügavat und.
Londonis asuva Imperial College'i teadlased pakuvad välja teooria, et isased äädikakärbsed (Drosophila melanogaster) saavad hakkama ka ilma uneta. Uni ei ole sugugi nii oluline nagu varem arvati.
“Kõik maailma loomad magavad, mistõttu on see väga tugev argument, miks und siiani eluliselt vajalikuks peeti. Olime üllatunud, kui avastasime, et mõned kärbsed vajavad seda niivõrd vähe,” sõnas uuringu autor dr Giorgio Gilestro, kes töötab ülikooli bioteaduste osakonnas. “Proovisime kindlaks teha, kas tegemist oli vaid üksikute kärbeste iseärasusega või oli see miski, mida võib iga kärbes viljeleda,” lisas teadlane.
Kärbestega tehti eksperiment. Putukate ärkvel hoidmiseks asetasid teadlased kärbsed klaastuubi, mis oli ühendatud automaatse jälgimissüsteemiga, mis omakorda tegi kindlaks, kui kärbes polnud 20 sekundit liigutanud. Kui programm märkas, et mõni kärbes oli magama jäänud, rappus tuub pisut, et uinunud kärbsed üles ärkaksid.
Teadlased avastasid, et unevaeguses isased kärbsed elasid sama kaua kui need, kes said rohkelt magada. Küll aga ilmnes, et magamata emased kärbsed heitsid hinge kolm ja pool päeva varem, kui liigikaaslased, kes magasid. See ei pruugi tunduda teab mis suur erinevus, aga kuna kärbeste keskmine eluiga on 40-50 päeva, siis teadlaste sõnul moodustab kolm ja pool päeva ligi 7-9% kärbeste elueast.
Huvitaval kombel aga selgus, et oma igapäevases elus magasid emased kärbsed vähem kui isased kärbsed. Lastes nii emastel kui ka isastel katsealustel magada, selgus, et isased on pikema unega, mistõttu on teadlased üllatunud, et emased kärbsed, kel magada ei lastud, olid unepuuduse suhtes tundlikumad ja surid varem kui isased.
See eksperiment viidi läbi laboratooriumis, kuid looduses oleksid unepuuduse käes vaevlevad kärbsed kergem saak putuktoidulistele loomadele. “Unepuudus pärsib kärbeste võimekust ja reageerimisvõimet. Seda võib võrrelda näiteks unepuuduse käes kannatava inimesega, kes teeb autoõnnetuse,” sõnas dr Gilestro.
Teadlase sõnul pole aga välistatud, et unepuudusel on mõju isaste kärbeste vaimsele võimekusele. Dr Gilestro sõnul on neil plaanis tulevikus teha veel erinevaid katseid selgitamaks välja, kuidas unepuudus isaseid kärbseid mõjutab. Tehtud uuringu mõte oli aga välja selgitada, kas unepuudus põhjustab surma.
Pennsylvania ülikooli professor Amita Sehgal sõnab The New York Timesile antud intervjuus, et tema hinnangul ei saa sellest uuringust lõplikke järeldusi teha. Nimelt täheldati uuringus, et mõned kärbsed tundusid pealtnäha küll liikumatud, kuid lähemalt vaadates siiski liigutasid end pisut. Võib-olla nad sel ajal siiski magasid, tegid pisikesi uinakuid. Olgugi, et korralikult magada neil ei lastud, päästsid võib-olla just pisikesed uinakud päeva.
Allikas: iflscience.com
