Loomaarst annab nõu: mida teha, kui lemmikul avastatakse luukoe kasvaja?
Kasvaja on oma olemuselt rakukogum, mis kasvab ja paljuneb kontrollimatult ja ei allu organismi endapoolsetele pidurdusmehhanismidele. Luukoes võib ette tulla viite erinevat liiki kasvajaid. Neist räägib lähemalt dr Marti Lasn, kes on spetsialiseerunud ortopeedilisele diagnostikale ja kirurgiale.
Luukoes võib esineda erinevat liiki kasvajaid. Kõik neist ei ole pahaloomulised ja osad neist alluvad ka ravile. Kasvaja liik määratakse luukoest võetud proovi tulemusel. Proovi hinnatakse ja kirjeldatakse mikroskoopilisel uuringul.
Luukoe halvaloomuliste kasvajate puhul on ravimeetodiks amputatsioon ja keemiaravi. Ülioluline on enne ravi alustamist ja planeerimist määrata kasvaja staadium. Kasvaja staadiumi määramine näitab ära, kas kasvaja tegutseb ainult ühes kindlapiirilises kohas või on ta levinud juba veresoone ja lümfiteid pidi edasi lümfisõlmedesse ja teistesse organitesse. Kui kasvaja on edasi levinud, siis peab ravi planeerimisel olema agressiivsem. Staadiumi määramiseks on kasutusel kõik kliinilised uuringud, millega saab hinnata organsüsteemide terviklikkust ja talitlust.
Millised on tunnused?
Luukoe kasvaja tunnuseks on koertel hiiliva iseloomuga longe. See algab alati vaikselt ja kergelt, muutudes aja jooksul tugevamaks ja ilmekamaks. Sageli pöördutakse väikeloomaarsti poole liiga hilja.
Luukoe kasvajate osas ei mängi vanus enam suurt rolli ja tänapäeval võib leida luukoes kasvajaid juba ka 2-3 aastastel suurtel ja gigantsetel koeratõugudel.
Kasvaja on oma olemuselt rakukogum, mis kasvab ja paljuneb kontrollimatult ja ei allu organismi endapoolsetele pidurdusmehhanismidele. Igas kasvajas on erinevates staadiumites olevaid rakke: mõned neist kasvavad väga kiiresti, teised paljunevad ehk poolduvad väga kiiresti, mõned jällegi on soikeseisundis ehk unes, mõned ehitavad väga intensiivselt veresooni ja osad, kellel hakkab igav, lähevad mööda vere- ja lümfisooni organismi ringi rändama. Need viimased tegelased ongi rakud, mis tekitavad siirdeid. Kasvajas käib värvikirev elu ja seda mõistes saame planeerida ka kasvajatevastast ravi.
Keemiaravi
Üheks ravimeetodiks on keemiaravi. Erinevalt paljudest inimestest taluvad koerad ja kassid keemiaravi suhteliselt hästi ja kõrvalmõjusid esineb harva, mis ei tähenda muidugi seda, et nendeks ei peaks valmis olema.
Kasvajatevastane keemiaravi võib olla väga erineva skeemiga. See sõltub kasvaja liigist ja staadiumist. Üks võimalus on kasutada suukaudseid vahendeid ehk loomale antakse kindla intervalli tagant keemilisi ühendeid, mis on kasvajavastase toimega, kuid võib kasutada ka süstitavaid preparaate. Kolmas võimalus on nii suukaudseid kui ka süstitavaid vahendeid omavahel kombineerida. Keemiaravis kehtivad teatavad reeglid: mida kurjema iseloomuga on kasvaja, seda agressiivsem peab olema ka ravi planeerimisel, mida tugevamad on kõrvalmõjud, seda agressiivsemalt töötab ka ravi.
Süstitavad kasvajatevastased vahendid viiakase otse veeni ja seda peab tegema väga puhtalt ja korrektselt, vastasel juhul võivad need põhjustada kudede kärbust. Tavapärane ravi toimub 3-nädalaste intervallidega ja üldjuhul teostatakse 3-5 sellist tsüklit. Enne igat ravikorda hinnatakse looma seisundit ja teostatakse ka vereuuring, sest lisaks kasvajarakkude kasvu pidurdamisele pärsivad keemilised ühendid ka kõiki teisi, organismis kiiresti paljunevaid rakke.
Kasvajavastane keemiaravi annab kõige paremaid tulemusi just kiiresti kasvavate ja paljunevate kasvajate puhul. Kui kasvaja on juba niiöelda suureks kasvanud, siis keemiaravi enam tõhus ei ole, mida varem kasvaja avastatakse, seda parem on ravi tulemuslikkus.
Julgustan kõiki koeraomanikke leppima ja vastu võtma erinevaid diagnoose ja ravimeetodeid, kuigi need võivad tunduda esmapilgul hirmutavad. Loomad taluvad keemiaravi hästi ja ravi tulemused on paljudel juhtudel väga head.
