KÄPAD TÖÖL | Sõna “tööleminek” tekitab alati elevust

Kui tööleminek tekitaks ka inimestes nii suurt elevust nagu koertes, oleksid pikad töönädalad üks lust ja lillepidu. Nii natuke on ka – siis, kui koerad tööl kaasas. Populaarse keskaegse restorani Olde Hansa kontor on selleks ehe näide.

Kui digiturunduse spetsialist Riina kaks ja pool aastat tagasi Olde Hansa meeskonnaga liitus, tulid kontorisse riburadapidi kaasa ka koerad. Riina üks oluline küsimus oli, kas koer võib temaga tööle kaasa tulla, ja tegevjuht Tene mäletab selgesti, kuidas ta pikemalt järele mõtlemata andis sellele ootamatule küsimusele igati loogilise vastuse, et hästi käituvad lapsed ja koerad on alati teretulnud. Nii läkski ja praeguseks saab igal nädalal kontori peal kohata kokku vähemalt nelja koera – küll erinevatel päevadel, et tagada kõigile mugavad töötingimused.

“Meil ripub kontoriseinal koertekalender, kuhu märgime iga nädal, kelle koer mis nädalapäeval kontorisse kaasa tuleb,” selgitab Tene ja lisab: “Tahame arvestada kõikide kolleegidega, et kontoris oleks võimalikult mugav ka neil, kes koeraomanikud pole.” Ehkki viimasega pole seni probleemi olnud. Kui mõnel kolleegil ongi varasemalt halvad kogemused koertega, püüavad koeraomanikud hoida oma neljakäpalisi ohutus kauguses.

Teisalt on Tene sõnul palju ka neid kolleege, sealhulgas restorani teenindajaid, kes tulevad kontorisse omaalgatuslikult otsima nn stressikoera, kellega tegeledes läheb tuju kohe heaks ja ununeb raske tööpäev. Ka võivad restoranitöötajad, sh teenindajad, tulla näiteks vabal päeval koos oma koeraga kontorist läbi – tööpäeviti neil kahjuks lemmiklooma tööle kaasa võtmise võimalust pole, sest tegemist on ikkagi restoraniäriga. Suures saginat täis köögis pliidi ees või laua ääres vesistavaid koeri ette just ei kujutaks.

“Küll aga on hästi kasvatatud koerad lubatud Olde Hansa restoranisaali esimesel korrusel – nii võivad ka meie külalised oma koera kaasa võtta ja pakume neljakäpalisele kliendile lahkesti vett,” selgitab Tene. Tal endal on praeguseks juba poolteist aastat Cavalier King Charlesi spanjel Joanna, kes käib kontoris kaasas tavaliselt esmaspäeviti ja kolmapäeviti ning kui tarvis restorani esimesel korrusel peetavast koosolekust osa saada, istub ta vaikselt ja viisakalt sealgi perenaise kõrval. “Kui Joanna tööl kaasas on, hoiab ta alati minu lähedale. Eriti meeldib talle süles olla, aga magamas käib ta meie kontorikoerte ühises korvpesas,” kirjeldab Tene. Lisaks Olde Hansa keskaegsest poest omandatud korvile reedavad kontoris koertest kolleegide olemasolu ühiskasutatavad koerte mänguasjad.

Riinal on koertele kontoris lauasahtlis alati midagi maitsvat – viinerit või koerakrõbinaid. “Sellega on hea n-ö ära osta ka teiste koeri, kes mõnel muul päeval kontoris kaasas on,” naerab ta ja lisab: “Mulle väga meeldivad ju ka kõik teised koerad ning hea meel on nendega tööpäeva vahepeal natuke mängida!” Veel mainib Riina, et kui koer on tööl kaasas, on omanikul hea põhjus end tööpäeva keskel natuke liigutada, et vahepeal lähedal asuvasse parki jalutama minna. “Lisaks tulevad tihti ka teised kolleegid koera juurde ja kallistavad teda – see maandab hästi stressi. Eks koerad ju loovadki kontoris pingevabama õhkkonna!” teab Riina.

8 tundi üksi kodus on Joannale liig

Joanna kuulub tegelikult Tene pojale, kes korjas ise hoolega raha, et just see koer omale saada. Esmaspäeviti ja kolmapäeviti on Tene pojal aga kõige pikemad päevad koos kooli ja trenniga, siis pole Tene sõnul mõeldav, et Joanna neil päevil kaheksa tundi üksi kodus on. Just sellepärast ongi kujunenud nüüd juba üsna tavaliseks, et Joanna kontoripäevad on just need. Lõunapausi ajal käib Tene Joannaga ka jalutuskäigul. “Vanalinn on Joanna jaoks nii põnev. Ta väga fännab seda, et siin on nii palju uusi lõhnu. Üldse meeldib talle väga tööl kaasas käia – pigem on ta solvunud, kui ta kaasa tulla ei saa,” ütleb Tene.

Vennad Frank ja Ants käivad kontoris koos
Riinal on kaks koera: Jack Russelli terjer Frank ja hurtade rühma kuuluv basenji Ants. Kolmeaastane Frank on tema peres olnud alates kutsikaeast, üheksaaastane Ants liitus nende perega aga kuueaastaselt. Ants on küll tagasihoidlik, ent kindla iseloomuga koer, ja kui tema eelmisesse perre lapsed sündisid, kellega Ants enam hästi ei klappinud, antigi ta ära. “Juhuslikult ja õnneks sattus Ants siis meie perre,” on Riina rahul ja lisab: “Soovitan vanema koera lapsendamist kõigile – seda ei tasu karta, sest rõõmu ja armastust on neil pakkuda samamoodi! Eks Antsul võttis meie perega harjumine ikka natuke aega ka, sest elumuutus oli ju üsna suur ja seda veel vanemas eas, aga õnneks läks kõik kenasti. Nüüd on tal ka karvane vend, kellega nad hästi läbi saavad ja igal pool koos käivad – nii ka kontoris.” Mõlemad koerad on alati väga elevil, kui saavad kontorisse kaasa tulla. “Sõna “tööleminek” on Frankil ja Antsul alati selge – kui nad hommikuti seda kuulevad, on mõlemad poisid oi kui elevil,” rõõmustab Riina ja soovitab ka kõikidel teistel ettevõtetel lubada lemmikuid ikka kontorisse kaasa võtta.

Purina sarjas “Käpad tööl” on ilmunud mitu artiklit, mis räägivad tööl käivatest kassidest ja koertest. Loe lugusid SIIT. Purina kutsub kõiki koeraomanikke, kelle lemmik käib tööl kaasas, sellest meile teada andma. Nii saame teieni tuua veel rohkem vahvaid lugusid.