Ära lase lemmikul porilombist juua: niisked ilmad soodustavad eluohtliku nakkushaiguse levikut
Leptospiroos on tõsine haigus, mis võib lõppeda looma surmaga. Haigusjuhtumeid esineb Eesti kliimas aastaringselt, kuid rohkem suvel ja sügisel. Kõige ohtlikum on just niiske aeg.
Kuna leptospiiradel on ellujäämiseks vaja niisket keskkonda, siis mida vihmasem on, seda kauem püsivad nad eluvõimelised. Soodsate tingimuste korral isegi kuid, mistõttu nakatub ka rohkem loomi.
"Koeri on vajalik leptospiroosi vastu vaktsineerida iga-aastaselt," soovitab Eesti Maaülikooli väikeloomakliinik.
Leptospiroos levib peamiselt nakatunud väikenäriliste uriiniga. Koerad võivad nakatuda limaskesta- või nahavigastuste kaudu, kui puutuvad kokku leptospiirasid sisaldava uriini või uriiniga saastunud pinnase, vee või söögiga. Tihti leidub leptospiroosi seisvates veekogudes, porilompides või piirkondades, kus liigub palju väikenärilisi, mistõttu ei tohiks lubada koeral veekogust juua. Võta jalutuskäikudele vesi kaasa ja paku koerale alati puhast vett!
Leptospiroosi võivad haigestuda igas vanuses koerad, kuid riskigrupis on töökoerad, jahikoerad ning lemmikloomad, kes liiguvad palju vabas looduses (jalutuskäigud metsas, põllul). Samuti on suurem risk koertel, kes ujuvad looduslikes veekogudes ning joovad järvest või jõest.
Loomaarst Tiina Toomet sõnab, et nakatumisest esimeste sümptomite avaldumiseni kulub tavaliselt päev kuni nädal, mõnedel andmetel 2–25 päeva. Haiguse kulg varieerub üliägedast (äkksurm) kuni subkliiniliseni (haigusnähud ei avaldu). Viimast vormi esineb oluliselt rohkem.
Eesti Maaülikooli väikeloomakliinik toob välja haiguse tunnused:
Leptospiroosi kliinilised tunnused on mitte-spetsiifilised, peamiselt on kliinilised tunnused seotud neeru- ja/või maksakahjustusega:
- Isutus
- Loidus
- Oksendamine
- Kõhulahtisus
- Palavik või hüpotermia (alatemperatuur)
- Kõhuvalu
- Itkerus (kollasus)
- Liigeste valulikkus, tahtmatus liikuda
- Kaalukadu
Lisa leiad nende kodulehelt.
Leptospiroosi diagnoositakse anamneesi, kliiniliste tunnuste ja laborleidude järgi. Kujutleva diagnostikana kasutatakse peamiselt röntgenuuringut ja ultraheliuuringut.
Leptospiroosi kahtlusega loomadel teostatakse leptospiroosi kiirtest. Leptospiroosi kiirtest määrab looma verest leptospiroosi antikehi. Kiirtest võib anda valepositiivseid ning valenegatiivseid tulemusi, seetõttu on soovitatav alati saata vereproov laborisse lõpliku diagnoosi saamiseks.
Ole lemmikloomaga õues käies hoolas ja ära lase tal porilompidest vett juua. Vaktsineeri oma looma igal aastal. Kahjuks ei kaitse hetkel väljatöötatud vaktsiinid koeri kõigi tuvastatud leptospiroosi tekitajate eest, kuid enamlevinud serovariantide vastu küll.
Leptospiroosi kohta saad lähemalt lugeda SIIT.
