Ehkki see looma jaoks valutekitav protseduur on lubatud vaid vältimatutel juhtudel, tehakse seda pea kõigis Eesti farmides profülaktiliselt. “Kuna sabade närimise põhjus peitub loomade stressis, ei saa probleemi lahendus olla sabade lõikamine, mis sigade olukorda veelgi halvendab,” kommenteeris organisatsiooni Nähtamatud Loomad juht Kristina Mering. “Vähendada tuleb hoopis stressi – ja seda saab teha vaid loomadele paremate elutingimuste loomise teel,” lisas Mering.

Eesti Veterinaar- ja Toiduamet toob välja mitmeid alternatiive sabade lõikamisele nagu loomade arvu ja konkurentsi vähendamine seasulgudes, ohvrite ja agressiivsete sigade eraldamine ning avaramate tingimuste loomine. Samuti saab loomade igavust ja tegevusetust peletada tuhnimismaterjali ja mängusasjade abil.

Veterinaarameti loomatervise ja -heaolu peaspetsialist Erika Mäeloogi sõnul on probleem Eestis järjest teravama tähelepanu all. “Oleme alustanud farmide teavitamist sellest, et sabade lõikamine on lubatud erandlikus korras viimase abinõuna ja veterinaararsti otsusega juhul, kui muud stressipõhjused on likvideeritud ja sabade massiline närimine jätkub. Lisaks oleme tõhustanud kontrolli sigade heaolutingimuste üle,” sõnas Mäeloog.

Nähtamatud Loomad ja Veterinaar- ja Toiduamet tegutsevad koos selle nimel, et parandada Eesti tööstusfarmides peetavate sigade heaolu. 2018. aasta andmete kohaselt peetakse Eestis üle 300 000 sea ning enam kui pool eestlaste tarbitavast lihast on sealiha.

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena