Eestlaste suur algatus: koeraomanikud, alustagem täiesti uue koerajalutamise trendiga!
Kaks koeraomanikku, Karin ja Jette, panid aluse dog plogging'ule. Mida see tähendab?
Termin "dog plogging" pärineb terminist "plogging", mis tähendab tervisesportlast, kes sportimise ajal korjab üles maas vedeleva prügi ja viib selle prügikasti. Sama tegevus kandub üle ka koeraga jalutajatele.
Karin Kallasel tuli idee dog plogging'uga algust teha selle aasta märtsis, kui ta järjekordsel jalutuskäigul metsa alt prügi leidis ja sellest sotsiaalmeediasse postitas. Ta kogus kokku terve kilekotitäie prügi ja sealt edasi hakkas mõte arenema. Karin leidis omale mõttekaaslase, ka koeraomanik Jette Helene Kasemaa oli tähele pannud lume alt välja sulavat prügi ja looduses silma jäänud kurb vaatepilt häiris tedagi.
"Selle asemel et pikalt probleemi üle diskuteerida, otsustasime, et peame midagi ette võtma," räägib Karin. Ennetustöö on üks asi, kuid midagi tuleb ette võtta ka juba metsa all vedeleva prügiga, sest seda ei ole mitte ainult kole vaadata, vaid vedelev prügi ohustab ka linde, loomi, lapsi – see ohustab tervet ökosüsteemi.
Mis muud, kui tuleb see maas vedelev prügi lihtsalt üles korjata ja prügikasti viia. Nii tekkis koeraomanikel idee – on ju koeraomanikud need, kes väga palju looduses rändavad, miks siis mitte kilekott kaasa võtta ja see prügi üles korjata.
Samal ajal kui koer oma hädasid teeb või tähtsaid lõhnu nuusutab, võib ka omanik midagi kasulikku ära teha, näiteks maas vedeleva kohvitopsi üles korjata. Karin ja Jette on sellega igatahes algust teinud: "Meie kutsume üles koeraga jalutama minnes kaasa haarama ühe koti, prügi kokku korjama ja selle lähimasse prügikasti toimetama!"
"Dog plogging'uga ei kaasne ühtegi kohustust: ei pea katma mingeid tohutult suuri maa-alasid või korjama kokku kogu maas vedelevat sodi, piisab ka sellest, kui iga päev natukene teha," räägib Karin ja lisab, et olles seda liikumist vedanud vaid poolteist kuud, on nendega liitunud juba palju vastutustundlikke koeraomanikke, kes jagavad sama muret. Nad annavad igapäevaselt väga suure panuse sellesse, et koduümbrus puhtam oleks. Tee seda ka sina!
"Minu meelest ongi selle liikumise mõte see, et me teeme seda kõik koos. Koos tegemises on jõud ja see viib tulemusteni. Tahame, et sellest saaks hea harjumus kõigile!" räägib Karin.
Dog plogging'ul on ka oma Instagrami-lehekülg, kus loomaomanikud kogemusi ja "leide" jagavad ning ühisest tegemisest motivatsiooni ammutavad. Üksteise motiveerimine oligi üks põhjustest, miks Instagrami-leht tehtud sai. "Arvestades seda, et #dogploggingEST üleskutse on verivärske (vähemalt sellisena ja Eestis), siis on mul suur rõõm öelda, et selle lühikese aja jooksul on tõesti tekkinud juba grupp koeraomanike, kes jalutuskäikude ajal leitud prügi pidevalt maast üles nopivad ja prügikasti toimetavad," sõnab Karin uhkusega.
Instagrami-kontot @dogploggingEST jälgib praegu üle 200 inimese. Karin ja Jette soovivad, et liikumisega liitunud koeraomanikel saaks sellest esialgu hea igapäevane harjumus, kuid plaanid on neil suured. Nad soovivad kogukonda kasvatada, inimesi harida ja teha tulevikus ka ühiseid üritusi. Võib-olla talgupäev koos koertega?
Praegusel hetkel ei ole aga numbrid niivõrd tähtsad. Tähtis on hoopis see, et kui 200 inimest iga päev näiteks ühe plasttopsi maast üles korjavad, siis on päevas juba 200 plasttopsi loodusest eemaldatud, 200 topsi päevas ja juba 1400 topsi nädalas. Ja kui mõelda veel sellele, et võib-olla sai sellega ka mõne loomakese elu päästetud, siis see on ju suur asi!
"Ma olen täiesti veendunud, et inimesi, kes prügi maast üles korjavad ja selle prügikasti toimetavad, on päris palju, kuid kui igaüks üksinda nurgas toimetab, siis on tulemus väiksem kui koos tehes. Usume, et koos tehes on jõudu. Me saame Eestimaa puhtamaks ja saame ka teisi motiveerida!" räägib Karin.
Küsimuse peale, kas te olete suutnud puhastatud alad ka mingil moel ära kaardistada, või vastupidi, juhtinud tähelepanu hoopis väga prügistele aladele, hõiskab Karin, et see on päris hea mõte! "Koeraomanikud on selles suhtes suhteliselt head informatsiooni kandjad, sest nad liiguvad palju ringi ja liiguvad ka kohtades, kuhu igaüks niisama ei satu," mõlgutab Karin juba mõtteid ja lisab, et sellisel moel alasid praegu kaardistatud küll ei ole, kuid dog plogger'eid leidub erinevates Eestimaa piirkondades.
Kõige probleemsemad kohad on tema sõnul need, kus inimasustus on tihedam, samuti ka igasugused teada-tuntud looduskaunid kohad, mida külastab palju rahvast. On inimesi, kes enda järelt ei korista. "Kaardistamise võiks ette võtta siis, kui juba ühisteks talgupäevade korraldamiseks läheb," lisab Karin.
Miks peaks dog plogging'ut tegema?
- Veedad neljakäpalise sõbraga värskes õhus aega;
- see on trenni eest;
- inspireerid ka teisi;
- kuulud vägevate inimeste võrgustikku;
- võid leida põnevaid asju;
- see viib sind uutesse kohtadesse;
- loodus tänab sind;
- silm puhkab, kui jalutama minnes on ümbruskond puhas;
- kõige olulisem on suurepärane enesetunne!
