Proua Vorst ja teised teod, maod ja tuhatjalgsed: Derby Taimela sõbrad peavad naist kohati lausa napakaks
"Külas käivad inimesed jagunevad kahte leeri: on neid, kes peavad meid natuke napakateks ja on neid, kes peavad meie loomi väga lahedaks ja soovivad neid lähemalt näha," sõnab loomasõber Derby Taimela, kes jagab oma kodu erinevate eksootiliste loomadega. Eesti loomakaitse selts tutvustab loomasõpra lähemalt oma blogis.
Derby Taimela on olnud suur loomasõber terve elu. Täiskasvanuna linna kolides tundis ta, kuidas kontakt looduse ja loomadega on katkenud, mistõttu võttis ta esialgu varjupaigast kassi, elukaaslasega kokku kolides sai sõbraks ka tema taks. Eksootiliste loomadeni jõudis ta aga üsna juhuslikult, kui sai tuttava kaudu Aafrika hiidtigude omanikuks. Praegu kasvatab Derby eksootilistest loomadest nii tigusid, madusid kui ka tuhatjalgseid.
Naisel on kümme tigu kuuest liigist, lisaks Aafrika hiidtuhatjalgne Proua Vorst ja kaks madu – Florida roninastik ja kuningpüüton. Nii tigudel kui ka tuhatjalgsel on ka lapsed – eriti silmapaistev on just Vorst, kellel on neid rohkem kui sada. Nemad peavad veel kasvama ja seejärel lähevad uutesse kodudesse.
Derby sõnul jaotuvad külas käivad inimesed kahte leeri: on neid, kes peavad neid natuke napakateks, et nad selliseid loomi peavad, ja on neid, kes peavad seda väga lahedaks ja soovivad loomi lähemalt näha. Päris külmaks ei jätvat nad kedagi. „Üldiselt olen suutnud juba ka päris mitu paaniliselt madusid kartvat inimest ümber veenda, et nad on täiesti nunnud tegelikult. Olgem ausad, kui mul on süles rahulik, lumivalge ja siniste silmadega madu, siis on teda üsna keeruline karta,“ selgitas naine.
Derby kass Printsess Pai on eksootilistest loomadest täiesti vaimustunud. Talle meeldib terraariumite peal istuda ja neid jälgida – eriline lemmik on Florida roninastik Yoko. „Koer Willy meil aga teistest loomadest eriti ei huvitu. Maod tunduvad talle huvitavad eemalt vaatamiseks, aga teod on talle küll täielik tühi koht ning neid nähes keeratakse pilk mujale,“ selgitas ja lisas, et kõik loomad saavad siiski edukalt koos elatud.
Teolima mõjub nahale hästi
Tigude pidamisel on peamised mured õige temperatuuri ja niiskuse saavutamine pesas. Derby selgitas, et see pole keeruline, kuid tuleb jälgida, et tigudel oleks õige temperatuur ja et pesa nende jaoks liiga kuivaks ei muutuks. Seega paariks nädalaks neid üksi jätta ei saa. „Peamine, mida valesti tehakse, on see, et võetakse mitu samast liigist tigu. Nad aga paljunevad omavahel. Siis pole inimesel südant mune hävitada ja nii jäetakse need alles. Paraku aga tuleb koorunud poegade seas teha praakimist ning nõrgemad ja pisemad välja võtta. Kui aga omanik ei suuda juba mune hävitada, siis pisikesi teopoegasid ammugi mitte. Nii satuvad uutesse peredesse nõrgad ja pisikesed teod, kes seal omakorda paljunevad,“ selgitas ta. Selle tulemusena on väga keeruline leida tugeva tervise ja ilusa suure kojaga tigusid.
Derby sõnul on hästi levinud ka valesti toitmine. Näiteks annavad paljud värsked teopidajad oma lemmikutele kurki ja kapsast – need aga on madala toiteväärtusega. Välismaal on paljud teokasvatajad seisukohal, et kurki ei tohi üldse tigudele anda, sest see rikub loomad ära. Nii äärmuslik Derby siiski ei ole, kuid iga päev madala toiteväärtusega sööki ta siiski anda ei soovita.
Küll aga on teaduslikult tõestatud, et teolima mõjub nahale hästi. Derby selgitab, et ta teab inimest, kes sai lahenduse psoriaasile, kui ta endale teod võttis.
Kõiki madusid nunnutada ei saa
Naise meelest on maod väga ägedad lemmikloomad, hoolimata sellest, et kõiki liike päris kätte võtta ja nunnutada ei saa. „Minu Florida roninastik on selline tegelane, kellel on minu juures juba kolmas kodu. Ilmselt pole teda pisemana kuigi palju sotsialiseeritud ning ta on väga arg. Seega võtan teda kätte üsna harva, et mitte loomale liigset stressi tekitada. See-eest on teda lahe jälgida terraariumis, sest ta on aktiivne ja ta armastab palju ronida – ja seetõttu vajab ka suurt pesa.“
Kuningpüüton Gemert on aga Yoko täielik vastand: „Looduses elavad nad näriliste urgudes ning seega ei sobi neile väga suur pesa. Ka on nad rahulikud ja neid on oluliselt kergem sotsialiseerida. Meie vaatame koos kuningpüütoniga päris tihti telekat voodil lesides. Tema uudistab natuke ringi ning siis poeb kaissu sooja ja päris tihti jääb seal magama.“
Madudele sobivad tingimused on liigiti väga erinevad. Põhiline on ikka õige suurusega pesa, õige aluspanu, temperatuur ja niiskus. Lisaks vajavad osa ka sooja- või valguslampe. „Küll aga tuleb madu võttes arvestada, et nad on üpriski pika elueaga loomad,“ lisas ta.
Hiidtuhatjalgsed on putukad
Kuigi hiidtuhatjalgsed kvalifitseeruvad putukateks, siis Derby silmis käivad nad justkui tigudega kokku. „Omal ajal, kui Proua Vorsti võtmine oli kaalumisel, siis saigi määravaks see, et teda saab edukalt koos tigudega pidada ning ka söök on neil põhimõtteliselt sama,“ selgitas naine.
Tuhatjalgsed on üsna rahulikud ja mitte kuigi kiirelt liikuvad tegelased, kes ei hammusta ega ründa. Nad on ka taimetoidulised – sellega erinevad nad sajajalgsetest, kes on loomtoidulised, agressiivsed ja väga tihti ka mürgised. Küll aga soovitab Derby pärast tuhatjalgsete katsumist käed ära pesta, kuna neil on näärmed, mis eritavad vedelikku, mis võib tekitada kerget nahaärritust. Seda teevad üldiselt pisikesed, kes ei ole käel olemisega veel harjunud. Kui see vedelik nahal ära kuivab, siis järgmiseks päevaks mutub see lillakaks, selgitas ta.
Hiidtuhatjalgsed vajavad terraariumit, kookosturvast, natuke tamme- või vahtralehti, mida tuleb turba sisse segada (nad söövad seda) ning veidi sammalt, et neil oleks soovi korral hea kuskile peituda. Ka veidi kõdupuud ei tee paha. Derby lisas, et ülejäänu tuleb juba oma toidulaualt: banaanikoored, kartulikoored, värske kraam nagu õun, pirn ja muu selline.
Loe lisa Eesti loomakaitse seltsi blogist. Eesti loomakaitse selts korraldab ka eksootiliste loomade osas tasuta koolitusi. Vaata lisa SIIT.
