On alles emmed! 5 muljetavaldavat looma, kes hoolitsevad oma laste eest tõeliselt hästi

Inimesed pole ainsad, kes oma võsukeste kaitseks igal viisil välja astuvad, neid toidavad ja kasvatavad. Loomariigis on küllaltki tavaline, et vanemad kannavad oma järglaste eest hoolt, õpetavad neile, kuidas toitu püüda ja kaitsevad neid ohtude eest. Heidame pilgu viiele märkimisväärsele emasloomale, kes on tõeliseks eeskujuks.

1. Orangutan

Orangutani ema ja tema noorima järglase vahel on tugev side. See on üks tugevamaid kogu loomariigis. Esimese kahe eluaasta jooksul sõltub nooruk täielikult oma emast. Seda nii toidu kui ka liikumise suhtes. Emad on oma järglaste kõrval lausa kuus kuni seitse aastat ja selle aja jooksul õpetatakse oma poegadele oskuseid, mida iseseisvaks eluks vaja läheb: kust ja kuidas leida toitu, kuidas süüa, kus magada jne. Räägitakse, et emasloomad on need, kes ka hiljem oma emadel külas käivad. Nad ei unusta teda isegi siis, kui nad on ise juba 15-16aastased.

2. Jääkaru

Tavaliselt sünnitab emane jääkaru kaks järglast, kes on temaga järgmised kaks aastat igal sammul kaasas. Jääkaru-emme õpetab oma järglastele kõikvõimalikke ellujäämisnippe, mis tulevad külmas kliimas kasuks. Nende nippide hulgas on näiteks endale lumme turvalise augu kaevamine. Tavaliselt poegib jääkaru talvekuudel. Pojad võivad sündida novembri- ja jaanuarikuu vahelisel ajal. Jääkaru kaitseb ja hoolitseb poegade eest, ta hoiab oma järglased kehasoojuse ja piima abil soojas. Õue lähevad pisikesed jääkarud alles märtsis või aprillis, siis kohanevad nad kliimaga ja hakkavad õppima ellujäämiseks vajalikke oskusi.

3. Aafrika elevant

Kuna elevandid elavad matriarhaalses kommuunis, siis pole kunagi noor värskelt emaks saanud elevant üksi. Teda aitavad ka teised kambas olevad emased. Kuna nooruk liigub täiskasvanud loomadest aeglasemalt, siis valitakse tempo just noorloomade järgi. Täiskasvanute keskel õpib noor elevant selgeks kõik elunipid ja side emaste elevantide vahel püsib alati tugev.

4. Gepard

Emad kasvatavad oma järglaseid isolatsioonis. Tavaliselt veab emane gepard oma kaks kuni kuus poega iga nelja päeva tagant uude kohta, et nad teised kiskjad poegi lõhna järgi üles ei leiaks. Noortest geparditest aga kasvab väga kokkuhoidev perekond. Emaga püsivad nad üle aasta ja lahkuvad pesast alles 18-kuusena, omavahel jäävad kutsikad kokku aga veel järgmiseks kuueks kuuks, seejärel minnakse oma teed.

5. Kuningpingviin

Kui emane kuningpingviin muneb muna, jätab ta selle isase hoolde, kes haub ja valvab muna kõige ohtliku eest. Emane kuningpingviin võib samal ajal rännata kuni 80 kilomeetrit eemal asuva ookeanini, et püüda sealt kala. Kui kurnatud emaslind on viimaks kala kätte saanud ja ära söönud, läheb ta tagasi pere juurde. Ta oksendab toidu välja, et vahepeal koorunud järglane oma kõhu täis saaks. Emaslind hoolitseb oma poja eest hästi, ta hoiab teda soojas ja tagab tema turvalisuse.

Allikas: worldwildlife.org