Malaisia viimane isane Sumatra ninasarvik on surnud
Tam, viimane isane ninasarvik Malaisias, on surnud, teatas Borneo Rhino Alliance. Kuna hinnanguliselt on veel elus kõigest 30–80 Sumatra ninasarvikut, on selle liigi tulevikuväljavaated üsna sünged.
Kuigi on oodata, et ilma drastilisi muutusi ette võtmata toob inimtegevus lähitulevikus kaasa kuni miljoni liigi väljasuremise, jätavad vähesed neist nii suure lünga nagu ninasarvikud. Sumatra ninasarvik on allesjäänud ninasarviku-liikidest kõige väiksem ja kõige vanem. Kunagi elasid nad Himaalaja mägede jalami ja Borneo saare vahelisel alal. Ainsad Dicerorhinuse perekonna ellujäänud liikmed on nüüdseks Aasia mandriosas välja surnud, kuid väikesearvuliselt leidub neid veel Sumatral ja Borneol. Seal ohustavad neid jahipidamine, elupaikade kadu ja võib-olla kõige enam allesjäänud populatsiooni killustatus, mis raskendab nende paljunemist.
Borneo alamliigi ninasarvikud, kes asustasid Sabahi provintsi Malaisias, olid viimased, kes veel vastu pidasid, kuid 2015. aastal kuulutati nad metsikus looduses väljasurnuks. Tam ja viimane emasloom Iman elasid metsloomade reservaadis ning loodeti, et nad saavad ka järglasi.
Kuid Tamil kadus viimase kuu jooksul söögiisu ja uriinianalüüsid näitasid tal neerupuudulikkust. Ehkki lahkamine ootab veel ees, sai Tam kuni elu lõpuni väga kvaliteetset veterinaarhooldust ja tõenäoliselt põhjustas ta surma vanadus. Arvatavasti oli ta umbes 35-aastane.
Tami surma järel avaldatud pressiteates mainis turismi-, kultuuri- ja keskkonnaminister Christina Liew, et teadlased olid kogunud ninasarviku spermat. „Loodame, et arenevate raku- ja molekulaartehnoloogiate abil saab ta oma geene järglastele edasi anda, tagades nii liigi ellujäämise,” ütles ta. See võib toimuda kas Imani või ka mõnda teise alamliiki kuuluva Indoneesia emase ninasarvikuga.
Optimism selle töö osas kasvas pärast seda, kui põhja valge-ninasarviku embrüote edukas tootmine tõestas, et IVF toimib vähemalt ühe ninasarviku liigi puhul. Kuid seni, kuni nõudlus ninasarviku sarve järele kestab ja nende elupaigad kaovad põllumajanduse arengu ja metsaraide tõttu, on järglaste ellujäämisvõimalus väga habras.
WWF Malaisia avaldus on järgmine: „Me südamed on täis kurbust, kui leiname mitte ainult ühe looma, vaid terve liigi kadumist. Olgu Tami surm selleks märguandeks, et peame midagi ette võtma. Maa elusloodus vajab kaitset nüüd kohe ja meeldigu see meile või mitte, aga oleme nende ainus lootus.”
